Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Kohaliku tasandi koosvalitsemise tööriistad

    Töötame välja mudelid, mis võimaldavad kergesti ja efektiivselt siduda elanikke ja omavalitsusi kohaliku valitsemise ülesannete lahendamisel. Kaasamisest ja avatud valitsemisest räägitakse palju ja seda mõnes Eesti osas ka rakendatakse, kuid kaasamise juhendid on liiga üldised, kogukonna arendamise käsiraamatud aegunud ja puudub süsteemne paremate praktikate analüüs. Koosvalitsemise tööriistad lubavad omavalitsusel pakkuda paremaid teenuseid, parandada elukvaliteeti ning säästa ressursse.

    Paljud riiklikud ja kohalikud arengukavad näevad ette kohalike elanike paremat kaasamist kohalikku valitsemisse (näiteks kogukondlik turvalisus, maaelu arendamine, sotsiaalteenused jne). Ka elanikud nõuavad üha rohkem osalust otsustamises. Küsimus suuremast osalemisest oma elukeskkonna kujundamisel ei ole tegelikult pelgalt kosmeetiline, suurematest keskustest kaugemale jäävate kohtade jaoks on küsimus püsimajäämises. Arenev, paindlik ning tervikuna toimiv omavalitsus on kõijal atraktiivne elu- ning ettevõtluskeskkond.

    Mitmes omavalitsuses on juba näha koosvalitsemise edukat rakendamist - näiteks Saue vallas toimib valla ja kogukonna organisatsioonide koostöö edukalt erinevatel tasanditel. Koostöö põhineb seal valla selgelt paika pandud strateegial - valla territoorium on jagatud erineva tasandi st tähtsusega keskusteks, mille alusel toimub kogukondade kaasamine ja rahastamine. Lisaks on välja töötatud soovituslik juhend kogukondade töö paremaks ning valla arengueesmärkidega haakuvaks korraldamiseks, mis muuhulgas loetleb võimalikud teenused, mida kogukond ise saaks oma liikmetele pakkuda. Sarnaseid näiteid on teisigi nt Põlva vald, kus kohalike elanike osalemine valla töös toimub külavanema institutsiooni kaudu. Kuid enamikes piirkondades on kohaliku algatuse arendamine ja selle sidumine omavalitsuse tööga raskendatud, kuna puuduvad nii teadmised parematest praktikatest kui ressursid uute mudelite ja lahenduste välja töötamiseks. Probleemi peegeldab ka kodanikeühendustele teenuste delegeerimise potentsiaali tagasihoidlik ära kasutamine omavalitsustes. Seepärast toppab uute ideede - näiteks kohalikul tasandil taastuvenergia tootmise ühistute - levitamine. Igaks projektiks tuleb taas n.ö “koostöö jalgratas leiutada” ning seda taas “müüa” nii elanikele kui omavalitsustele. Olemasolevad töötavad lahendused (nt Saue valla mudel) ei ole aga kirjeldatud ja analüüsitud ning puudub ressurss nende laiemaks tutvustamiseks.

    Projekti eesmärgiks on analüüsida paremaid praktikaid Eestis ja mujal maailmas ning töötada välja koosvalitsemise mudelid, mis sobivad Eesti oludesse ja seadusandlusega. Mudelid hõlmavad kohaliku koostöö erinevaid külgi alates üldistest (nt halduskogu, külavanemate ümarlaud) kuni spetsiifilisteni (nt kooli hoolekogu). Muuhulgas loodame, et mudelid on sisendiks plaanitavale haldusreformile ning nende välja töötamine käib käsikäes haldusreformi planeerimisega Valitsuse erikomisjonis.

    Lisaks mudelite kirjeldamisele töötame nende kergeks rakendamiseks välja tööriistad (juhendid) kohalikul tasandil kasutamiseks, mis võimaldavad luua püsivaid koostööinstitutsioone. Nii on võimalik kohalikul tasandil oluliselt lihtsamalt uusi praktikaid kasutusele võtta ning vajadusel teha seda ka sammsammult. Näeme, et Arenguidee abil loodud mudelite põhjal on võimalik tulevikus välja töötada ka spetsiifilisemaid rakendusi (näiteks veebilahendusi või mobiili-appe), mis ilma koostöö põhjaliku analüüsita võivad muidu kergesti jääda õhku rippuma. Arenguideelt saadud toetuse abil on lisaks läbiviidavale analüüsile, mudeldamisele ning juhendi koostamisele plaanis koolitada ka omavalitsuse töötajaid, kogukonnaliidreid ning olemasolevaid kaasamise ja kohaliku arengu konsultante (mh Kodukandi maaelu konsulente) neid tööriistu kasutama.

    Koostööks soodsa tegutsemiskeskkonna tekitamine ei täida vaid parema kaasamise “püha” eesmärki, vaid loob vallale/linnale olulise majandusliku eelise, sest võimaldab kohaliku tasandi valitsemist efektiivsemalt organiseerida: kasutada kohalike elanike vabatahtlikku tööjõudu kohalike probleemide kaardistamisel ja nende lahendamisel (nt kohaliku taristu küsimused: mänguväljakud, kergliiklusteed, prügimajandus jne). Samuti tagab selline koostöö kohalikele elanikele oluliste teenuste (olgu selleks postiteenus, raamatukogu, sotsiaalteenused jne) parema kättesaadavuse.

    Arenguidee esitaja:
    Peeter Vihma - projektijuht

    Tiim:
    Madle Lippus - kogukonnaekspert
    Teele Pehk - kogukonnaekspert, Riigikantselei konsultant
    Maria Derlõš - venekeelse kogukonna ekspert
    Jaanika Ait - kaasuurija, statistik
    Anu Kägu - infograafika

    Kohaliku_tasandi_koosvalitsemise_tööriistad.pdf

    Eesti ootab riigireformi ja kohaliku valitsemise tasandi restarti! Selline analüüs, parimate praktikate väljatöötamine je koostööriistakasti (Community Tools 3.0) väljatöötamine oleks riigireformi oluline komponent. Kes seda veel paremini teeksid kui kogemustega kogukonnaeksperdid ja Linnalaborandid. Asumiseltskonnad ja kodukantlased toetasid neid kindlasti!

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument