Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Iseõppiv Eesti

    Tehnika- või teadusraamatu lugemisel tekib tihti küsitavusi, kas kõigest ikka korrektselt aru saadi, eriti kui raamat on võõrkeelne. Raamatu paremaks mõistmiseks moodustub raamatust huvitatutest lugemisgrupp, mis kohtub peale iga kokkulepitud osa lugemist perioodiliselt. Kohtumisel arutletakse loetu üle, vastatakse teineteise küsimustele ja diskuteeritakse loetud teemal. Selline lähenemine võimaldab paremini loetut kinnistada, ebaselgustele vastuseid saada ja sarnaste huvidega kaaslaseid leida.

    Sissejuhatus.
    Kas teil on juhtunud, et peale tehnika- või teaduskirjanduse lugemist, te pole päris kindel, kas saite kõigest loetust päris üheselt aru? Üle küsida pole ka kellegi käest. Igapäevatoimetuste kõrvalt ei jää aega põhjalikumaks uurimiseks ja raamat koos loetud teadmistega ununeb. Selle tõttu jääb nii mõnigi hea metoodika nii töö-, õppe- kui ka eraelus kasutamata.
    Idee alge on pärit kahe aasta tagusest ajast, kui õppisin Saksamaal ülikoolis. Igal esmaspäeval kogunes grupp professoreid ja doktorante (7 - 8 inimest), et arutleda järjekordse peatüki üle statistilisi analüüsimeetodeid käsitlevast raamatust. Kõik olid grupis võrdsed, grupi mõistes olid kõik õpilased. Kuulsin sellest grupist alles siis, kui raamatuga juba poole peal oldi ja olin päris kade kuna ei saanud ise selles grupis osaleda. Selline õppimise ja metoodikate selgeks tegemise moodus tundus palju efektiivsem (kiirem ja kindlam), kui lihtsalt omaette lugemine. Ka selles grupis luges tegelikult igaüks omaette raamatut, kuid iga nädal tegi üks osalejatest teistele ettekande viimati loetud peatükist, millele järgnes diskussioon.

    Idee.
    Idee on luua innustav keskkond eelpool kirjeldatud grupiga sarnaste lugemisgruppide tekkeks.
    Grupid on avatud kõikidele inimestele sõltumata nende haridustasemest. Kriteeriumiks on vaid sügav huvi konkreetse raamatu vastu ja lugemistähtaegadest kinni pidamine. Iga inimene saab välja pakkuda raamatuid, mille ümber lugemisgrupp tekitada. Välja pakutud raamatu ümber tekib huviseltskond ja lugemisgrupp (optimaalne suurus 6 – 7 inimest) aktiveerub. Iga perioodi jooksul loetakse läbi kokkulepitud osa raamatust ja mõtiskletakse loetu üle enne grupi kogunemist. Igaks kogunemiseks valmistab üks grupi liige ette kokkuvõtte loetust (nii nagu tema loetust aru sai) ja kannab selle grupile ette. Teised grupi liikmed saavad teda täiendada, parandada, täiendavaid küsimusi küsida. Selle käigus tekib üldine diskussioon grupi liikmete vahel, mille tulemusena saavad kõikide grupi liikmete ebaselgused lahti arutletud. Grupis on kõik võrdsed.
    Soositud raamatud on õppe-, tehnika- ja teaduskirjandus, mis annab insenertehnilisi teadmiseid, arendab analüüsioskust või loogilist mõtlemist. See on tehnikavaldkondade ülene keskkond. Soositud teemade alla kuuluvad nii tootmine, IKT, insenerierialad, loodusteadused jpm. Mõned näited võimalikest raamatute teemadest: Internet of Things, lean, tootlikkuse tõstmine, väärtpaberite tehniline analüüs, meeskonna juhtimine jne. Eeldatavalt saab suur hulk raamatuid olema võõrkeelsed, sest nende mõistmisel tekib rohkem küsitavusi. Peamine sihtrühm on kõrgkooli lõpetanud, kes tunnevad vajadust ennast edasi arendada ka peale diplomi omandamist.

    Järgmised sammud idee rakendamiseks ja arendamiseks
    1. Luua veebikeskkond, kus inimesed saavad huvipakkuvate raamatute gruppe luua ja juba loodud gruppidega liituda. Lisaks saada teavitusi huvipakkuvate teemade ja keeltega raamatute gruppidest nende loomisel.
    2. Populariseerida ja tutvustada laiemale üldsusele lugemisgruppide ideed.
    3. Läbi rääkida ülikoolidega, et oleks füüsiline keskkond (ruum) lugemisgruppide kogunemiseks.
    4. Saada tagasisidet toimunud lugemisgruppidest ja teha parendavaid muudatusi.
    5. Luua tunnustussüsteem grupis osalenutele, kes on osalemise tõttu midagi korda saatnud (loonud ettevõtte, efektiivistanud tootmist, teinud toote või tehnoloogia arendust, teinud teadusavastusi).

    Alternatiivsed enesetäiendamise võimalused.
    Peale välja pakutud idee on ka teisi võimalusi, kuidas uusi ja huvitavaid teadmisi omandada. Järgnevalt mõned näited nendest ja võrdlus lugemisgruppidega.
    Ülikool, kutsekool – ¬kindlasti minna. Lugemisgrupid ei ole kõrgkoolide konkurendid, vaid pigem vabatahtlik täiendus.
    Avalikud loengud – klassikalisi loenguid korraldatakse avalikkusele päris palju, nii tasulisi kui ka tasuta. Need koosnevad tavaliselt 1 - 1,5 tunnist loengust ja kümnest minutist küsimustest. Sellistele loengutele minnes võtab inimene automaatselt passiivse hoiaku, sest tema pole ju esineja. Avalikud loengud kipuvad olema ka pigem pehmematel teemadel ja suhteliselt üldised, kus detailidesse ei laskuta.
    MOOC (massive open online course) – mitmed ülikoolid üle maailma korraldavad tasuta e-õpet. Üldiselt tuleb maksta vaid siis, kui kursuse läbimise kohta ka dokumenti soovitakse saada. Suurepärane võimalus, kuid tuleb arvestada, et õpe toimub mõnes võõrkeeles.
    Raamatu lugemine üksinda – nagu juba mainitud, siis üksinda võib teinekord hätta jääda. Probleeme võivad tekitada võõrkeelse kirjanduse mõistmine, raskesti edasiantavad mõtted, liiga tehniline sõnavara, vähesed eelteadmised konkreetsest valdkonnast, valemid jne. Nii palju, kui on inimesi, võib tekkida ka küsimusi loetu kohta.
    Keskraamatukogu lugemisklubi – Kirjeldatud idee ei ole Eestis tegelikult päris uudne. Raamatute lugemisjärgset analüüsi propageerib ka näiteks Keskraamatukogu. Praegu on võimalik osaleda Keskraamatukogu poolt kord kuus korraldataval lugemisklubi õhtul, kus analüüsitakse iga kord ühte raamatut. Kuid seal keskendutakse vaid ilukirjanduslikele romaanidele.

    Lugemisgruppidel on mitmeid eeliseid teiste enesetäiendamise viiside ees.
    • Aktiivne osalemine. Uuringud on näidanud, et diskussioonis osalemine ja ettekande tegemine on hea viis õpitu meelde jätmiseks. Kaks nädalat peale diskussioonis osalemist või ettekande tegemist mäletatakse keskmiselt 70 % õpitust. Peale üksi lugemist vaid 10 %.
    • Võimaldab valida endale sobiv, kas või väga spetsiifiline, valdkond (raamat). Eelduseks on, et ka mõnel teisel inimesel on selle raamatu vastu huvi.
    • Toimub eesti keeles (kui ei ole eraldi kokkulepet).
    • Võimaldab küsida teiste grupi liikmete arvamust ja selgitusi.
    • Loob kontakti sarnaste huvide ja teadmistega inimeste vahel.
    • Inimesed kohtuvad reaalselt ja küsimused saab kohapeal lahendatud. Interneti vahendusel veniks diskussioon päevadesse või nädalatesse.

    Kasu
    Kasu grupis osalejale:
    • motivatsioon iga nädal kokku lepitud osa raamatust läbi lugeda ja selle üle mõtiskleda,
    • tutvused sarnaste huvidega inimestega,
    • häguseks jäänud osadele ja seotud küsimustele saab grupiliikmete selgitusi,
    • läbi loetud materjalist õigesti aru saamisele saab kinnitust (või lükatakse umber),
    • läbi ettekande ja diskussioonis osalemise kinnistub omandatud teadmine paremini.

    Iseõppiva Eesti lugemisgrupid loovad laiapõhjalist rikkust Eesti majandusele. Läbi spetsiifiliste teadmiste ja metoodikate omandamise ning seejuures aktiivselt kaasa mõtlemise on grupi liikmetel suur potentsiaal genereerida uusi arengu- ja äriideid. See soodustab ühest küljest tehnoloogiapõhiste start-up’ide loomist, aga samas ka olemasolevate traditsiooniliste ettevõtete mõtestatud metoodikapõhist arengut. Kuid potentsiaalsest majanduslikust aspektist veelgi tähtsam on iga grupi liikme isiklik areng lugemisringis osalemise jooksul. Kui inimene omandab oskuse analüüsida ja julguse diskuteerida ühes spetsiifilises tehnoloogia valdkonnas, siis suureneb tema enesekindlus ja võimekus teha mõtestatud otsuseid ka igapäevaelu situatsioonides.
    Iseõppiva Eesti peaeesmärk on ISEMÕTLEV EESTI.

    Cone-of-learning.pdf

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument