Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Kalamaja Avatud Kool

    Eesmärgiks on luua uuenduslik koolimudel, mis tugineb tänapäeva maailma parimatele teadmistele õppimisest ja õpetamisest. Loome praktiline eeskuju, kuidas rakendada kaasaegset muutunud õpikäsitust ning lõimida sotsiaalsete ning väärtuspõhiste pädevuste omandamine akadeemilise õppega.
    Mudeli tahame reaalselt ellu viia Tallinnas Kalamajas ühe avatud kooli näitel, mis toimiks ka õppebaasina teistele Eestimaa koolidele ja õpetajatele.

    Mitmed rahvusvahelised testid (PISA, PIAAC) on näidanud, et Eesti hariduse kvaliteet on maailmas konkurentsivõimeline: põhi- ja keskharidusega noorte oskused on meil üle keskmise, kõrgharidusega noortel ? keskmised. Rahvusvaheline võrdlus on aga näidanud ka meie probleemkohti: vähest julgust ja loovust erinevate oskuste kasutamisel uudsetes olukordades, oskuste kiiremat kadumist. PISA uuringu (2012) kohasel on Eesti 15-aastased õpilased maailma 10 parema hulgas, kuid sama uuringu järgi ainult 15% nendest oskavad keerukamaid reaalse elu probleeme lahendada matemaatikateadmiste abil ja ainult 8% oskavad tundmatut teksti lugeda, mõista ja kriitiliselt analüüsida.
    Eesti elukestva õppe strateegia 2020 püstitab eesmärgid, mis on vältimatud, et Eesti liiguks teadmiste- ja innovatsioonipõhise ühiskonna suunas. Esimeseks eesmärgiks on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsitluse (hiljem kasutame selle kohta mõistet muutunud õpikäsitlus) rakendamine kõigil haridustasemetel ja –liikides.
    Kuigi Eestis kehtivad seadused ja õppekavad on põhjalikult uuenenud ja pakuvad avaraid võimalusi muutunud õpikäsitluse rakendamiseks, on praktilisel tasandil näha, et uuenduste jõudmine kooli ja klassiruumi tasandile ei ole hoogu sisse saanud. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS (2013) tulemused Eesti kohta ütlevad, et kuigi õpetajad hindavad ja teavad õpilasi aktiviseerivaid õpetamisviise, siis neid kasutatakse üldiselt teistest riikidest vähem.

    Allpool kirjeldame põhimõtteid, millest kavatseme uue koolimudeli ülesehituses lähtuda. Osad nendest ideedest on inspireeritud uuenduslike Eesti koolide (Rocca al Mare, VHK, TIK), osad aga parimate rahvusvaheliste koolide (näit. School 21, Reach Academy Londonis) praktikatest ning algatuste Noored Kooli, Loov Põlvkond ja Teach for All lähenemistest õppimisele.
    Muutunud õpikäsituse järgi tuleb tähelepanu keskmesse tõsta lapse pädevuste arendamine, väga heast aineõppest üksi on vähe. Näeme, et igal koolil tuleks fokusseerida 5-7 võtmepädevusele, millest moodustub kooli õppekava selgroog (vt pädevuste kirjeldust käesoleva idee kirjelduse lisast). Meeskonnatöö oskus, analüüsioskus, esinemisoskus jms pole mitte asjad, millega tegeletakse kui aineõppimisest aega üle jääb vaid nende järjekindel arendamine peab olema õppetöö planeerimise aluseks. Oskuste ja pädevuste arengut tuleb planeerida, jälgida, hinnata sarnaselt akadeemiliste teadmistega.
    Selleks, et pädevuste arendamine ja akadeemiliste teadmiste omandamine toimuks käsikäes soovime rakendada teadus- ning tõenduspõhiseid praktikaid, et muuta õppimine seostatuks, eluliseks ning efektiivseks, suurendamata seejuures õpetajate ja õpilaste koormust. Selles on tähtsal kohel ainepõhise õpetamise osakaalu vähendamine ning projektõppe osakaalu suurendamine, piirkonnas tegutsevate asutuste, ettevõtete ning inimeste kaasamine õppesse, auditoorse õppe vähendamine ning iseseisva töö ja rühmatöö osakaalu suurendamine (näit. auditoorse õppe osakaal ei ületa 20% õpetaja kontaktajast õpilastega; peamisteks töövormideks on rühmatöö (kaasa arvatud debatid, arutelud) ning individuaalne töö praktikute, juhendajate, külalisõpetajate ja mentorite kaasamine).
    Kesksel kohal uue õpikäsituse rakendamisel on õpetaja rolli ümbermõtestamine. Oluliseks sünergiaallikaks on ka ülejäänud koolipersonali ning kogukonna kaasamine õppeprotsessi. Õpetaja rolli suurimate muutustena näeme vastutust õpilase tervikliku arengu, mitte pelgalt oma aine õpetamise eest, rohkem aega planeerimiseks ja reflektsiooniks (rohkem aega planeerimiseks, koostööks ja enesetäiendamiseks), juhendaja rolli osakaalu kasvu (kõik õpetajad ja kooli töötajad ennekõike õpilaste juhendajad nende individuaalse arengu toetamises).
    Lisaks õpetaja rolli muutsele näeme sisulisema õppetöö suuri võimalusi ka õpilaste omavahelises juhendamises (kus mõnes valdkonnas võimekamad õpilased aitavad teisi järele), abiõpetaja rolli loomises (sh näit. Praktikantide ning koolituse saanud lapsevanemate ja pensionäride kaasamine) ning koolipäeva paindlikumas ülesehituses.

    Meie eesmärgiks ei ole mitte ainult teoreetilise mudeli loomine, vaid selle praktiline rakendamine ühe põhikooli näitel. Tegemist poleks ühe alternatiivse erakooliga, vaid mudelina tuleviku Eesti peavoolukoolile.
    Plaanime esimese kooli loomist Tallinnas Kalamajas, laiemalt Põhja-Tallinnas, kus on uue üldhariduskooli järgi praktiline vajadus täiesti olemas. Kalamaja, Pelgulinna ja Kopli asumites on noorte perede arv oluliselt kasvanud ning jätkuvalt kasvamas (aastatel 2015-2017 on plaanis sinna ehitada 500+ uut korterit) ning nii suureneb nõudlus ka uute koolikohtade järele.
    Soovime luua kogukonna kooli, mille tegevuses osaleb aktiivselt kaasa mõtlev kogukond. Nii kooli loomisel kui ka tegutsemisel tehakse koostööd erinevate partneritega. Tegemist on avatud kooliga, kuhu on teiste koolide loojad, õpetajad ja õpetajteks õppijad oodatud vaatlema, kaasa mõtlema, õppima ja kogemusi jagama.

    Kuigi plaanime loodava mudeli praktilist elluviimist alustada läbi ühe üldharidusliku (era)kooli, siis meie suurem eesmärk on haridusuuendus. Eesti koolidele on antud autonoomia oma töökorraldust ja õpet ise ümberkorraldada ja kaasajastada, kuid napib aega, vahendeid ja teadmisi, kuidas mida ja kui palju muuta. Meie idee koostöös teadus- ning arendusmeeskonnaga luua väga praktlilisi abivahendeid (avalikud õppekavad, kooli töökorralduslik mudel, koolitused ja materjalid) muutunud õppimise jõudmiseks võimalikult paljudesse Eestimaa koolidesse ning kõigi siinsete õppijate klassiruumidesse, et strateegiad teadmiste ning innovatsioonipõhisest Eestist ei oleks ainult teooria vaid praktiline tulevik.

    LISA 1 Kuus võtmepädevust, mida peame oluliseks õpilaste arengus:

    Iseseisev MÕTLEJA - ta oskab analüüsida ja kriitiliselt mõelda, oskab seoseid luua ja uusi teadmisi leida.
    Pühendunud MEISTER - ta on visa ja professionaalne, püüab alati parimat võimalikku. Ta on teadlane, kes uurib ja järeldab, aga samas on ta ka praktik, kes tahab ise järele proovida.
    Avatud KAASLANE - ta on salliv, hooliv, avatud. Ennast ja teisi austav. Hea suhtleja, oskab oma mõtteid väljandada ja teisi kuulata ning koostööd teha.
    Julge TEGUTSEJA - ta on ettevõtlik, julge, edasipüüdlik, riskeeriv, uuenduslik, otsustav. Ei karda vigu.
    Isikupärane LOOJA - ta on loominguline, hea enese-väljendusega. Julgeb "kastist välja" mõelda.
    Tasakaalukas ISIKSUS - tal on arusaamine iseendast, oma perest, kogukonnast ja ühikonnast. Ta on terve ja tasakaalus inimene.

    LISA 2 Idee elluviimise nimel panustav meeskond ja ajakava:
    Helen Sabrak – Noored Kooli programmi vilistlane, olnud õpetaja Tallinna Kunstigümnaasiumis ja Gustav Adolfi Gümnaaisumis.
    Artur Taevere – Loov Põlvkond / Creative Generation asutaja ja juht. Varasem kogemus: Noored Kooli, Heateo Sihtasutus, rahvusvahelise haridusorganisatsiooni Teach For All juhtkond.
    Rasmus Rask – Ettevõtja, üks Kiusamisvaba Kooli (Kiva) programmi käivitajatest. Terve Eesti SA nõukogu liige ning Tark Vanem sotsiaalkampaania kõneisik.
    Kristi Rahn – Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassiõpetaja ja algõpetuse õppetooli juhataja. Tiigri Tegija 2013, Eestimaa aasta klassiõpetaja 2014. Koolitaja HITSAs ja TLÜs.
    Kaarel Oja – õppematerjalide kirjastuse Mauruses juhataja
    Margit Aasmäe – ettevõtja, aktiivne lapsevanem.
    Kadi Maria Vooglaid – endine õpetaja, haridusmõtleja Ülo Vooglaidi lapselaps ,TLÜ magistrant, õppekava teooria ja praktika lõimimise vallas.

    Ajaraam:
    2015 aastal: parimate praktikate uurimine Eestis ja maailmas, õppekava ja kooli töökorralduslike põhimõtete väljatöötamine, partnerite kaasamine ning meeskonna täiendamine, õpetajate värbamine, ruumi ja finantsküsimuste lahendamine.
    2016 aastal: õpetajate koolitused, lapsevanemate ja õpilaste leidmine esimeseks tegevusaastaks, kooli avamise praktilised ettevalmistused. Õppetöö algus septembris 2016.

    visuaal.jpg

    Olen poolt, sest:
    1. On ühiskondlik tellimus, st haridusuuenduseks on praktiline vajadus
    2. On olemas kogukond e sihtrühm
    3. On olemas teoreetiline potentsiaal, loodan ka, et materiaalne ressurss

    1. Mul on hirm riiklike koolide, õppekoormuse, konkurentsipõimõtete ja edukultuse ees.
    2. Võibolla on see kooliformaat heaks alternatiivisk sellele, et ma last üldse kooli ei pane.
    3. Kool võiks olla muu hulgas ka koht, kuhu laps hea meelega läheb.

    Loodan, et see väärtuspõhiselt nii sümpaatne ja ühiskondlikult oluline algatus leiab toetust ja saab tuule tiibadesse. Seda enam, et algatajate taotluseks ei ole luua parimat koolikeskkonda vaid selle kooliga otseselt seotud õpilaste ja õpetajate jaoks, vaid luua arengutele innustavat eeskuju Eesti haridusvaldkonnas ka palju laiemalt. Soovin edu ja rõõmu! Ülly Enn

    Seaksin siinkohal isegi esmaseks kogukondliku nõudluse ehk piirkond, mis järjest areneb on linna (riigi) poolt jäetud tugisüsteemide arenguta. Ja kuna paraku kool ei ole kauplus ega kohvik, mis asap kasumit tooma hakkaks, siis Kalamaja (PT) asum vaevleb juba viimased 5 aastat koolikohtade nappuses, samuti ka lasteaedade. Vähem tähtis ei ole ideeline ja sisuline soov luua lastele HEAD õppekeskkonda.

    Töötades muusikakoolis igapäevaselt lastega näen, et enamasti praegune koolimudel ei toimi. Üldharidusliku kooli koormus on üle mõistuse suur ja väga paljudele lastele koolis ei meeldi. Kahjuks võtab praegune koolikoormus lastel võimaluse omale meeldiva hobiga (mis võib ju kujuneda ka elukutseks) võimalikult heal tasemel tegelda.

    Pärast kolmeaastast mujal elamist Eestisse tagasi kolides olen üritanud oma lastele leida täpselt midagi sellist nagu eelpool kirjeldatud - kooli, kus tunnustatakse iseseisvat mõtlemist, julgustatakse arutlema, tolereeritakse eriarvamusi ning suurepäraste eksamitulemuste ees soositakse avatud suhtlemist ja maailmavaadet. Selline algatus on südantsoojendav ja lootustandev hoolimata sellest, et selle idee teostamisega läheb aega ja ehk mu oma lapsed seda kogeda ei jõuagi.

    Haridusuuendused ei seisa dokumentide puuduse või halva õigusruumi taga - probleem on just selles, et eelnimetatute ning kooli ja klassiruumi vahel oleks justkui tühimik. Koolikultuur ja koolijuhtimine on kahtlemata võtmeks selle ületamisel. Seega adresseerib Kalamaja Kooli projekt just probleemi südamikku - ideede ja põhimõtete reaalset rakendamist, näitamist et see on võimalik ja kuidas see on võimalik. Loodetavasti on see algus tõelisele ja laiahaardelisele kooliuuendusele.

    Toetan antud algatust igati. Eriti oluliseks pean kogukondlikku aspekti ning lapse individuaalse arengu toetamist. Klassid, tunnid, auditoorne õpe mõjub tänases keskkonnas äärmiselt anakornistlikult. Muide, ka Tartus on grupp inimesi sarnaseid mõtteid mõlgutamas ja konkreetsemaid samme astumas. Ma ise loodan, et 2017ndaks aastaks on Supilinna rahval üht-teist ette näidata. Jõudu ja jaksu eestvedajatele! ps! soovin minister Jürgen Ligile sirget meelt, et lõhe institutsionaalse ja era- (loe: teistsuguse) koolide vahel veelgi suuremaks ei läheks. Kui on soovi süsteemi muuta, siis pigem soovitaks üle vaadata nõuded koolipidajale juriidilisele isikule ja/või vajadusel sätestada muid läbimõeldumaid piiranguid. Antud olukorda, kus kogukonnad ja lapsevanemad aktiivselt püüavad kooli süsteemi väikeste sammude võrra paremaks muuta, olles ise valmis nii materjaalselt kui ka vaimselt panustama, tuleks, vastupidi, maksimaalset ära kasutada ja isegi toetada.

    Väga tore ja edasiviiv ettevõtmine. Sooviks väga seda ka oma lastele,kes alustavad kooliteed juba järgmine aasta. Eelpool nimetatud on just see, mis jääb traditsionaalse kooli ja koduõppe vahele. Siiski on regulaarne koosviibimine aga vanemad on protsessi kaasatud enam,kui tavakoolis.

    Olen 20 aastane, hetkel veel ülikooliteed käiv noor. Alates põhikoolist olen igapäevaselt tundnud, et midagi on haridussüsteemiga kui tervikuga valesti.
    Alles hiljuti hakkasin seda sõnadesse panema oma blogis ja alles täna (13.10.2015) avastasin sellise arenguidee. Kahe käega poolt.

    Esimese kooli loomine ongi järgmine samm, sest esimese kooli töötamise käigus tulevad kõik head ja vead välja ning pärast vigade parandamist saab seda uut koolitüüpi üle kanda ka teistesse koolidesse.

    Keda huvitab siis esimene haridusteemaline postitus on siin -http://sammedasi.blogspot.com.ee/2015/10/haridus1.html

    Edu!

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument