Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Eesti täielikult jooksutamisvabaks e-riigiks!

    Kaotame Eestis täielikult ära olukorra, kus inimene peab esitama dokumendi ühest ametkonnast teise, ise dokumenti muutmata. Nii kodanikud kui ettevõtjad peavad vahel liigutama infot kahe asutuse vahel, aga seda võiks teha ilma nende osaluseta. Selle jaoks tuleb inimeste kaasabil ära kaardistada kõik situatsioonid, kus muutmata pabereid lihtsalt viiakse ühest ametkonnast teise ning seejärel riiklike infosüsteeme parendada. Me ei peaks aega kulutama templistatud dokumentide ringi vedamisele.

    Kellel ei oleks ette tulnud olukorda, kus peab minema järele tervisetõendile ning esitama selle mõnele ametnikule või ettevõtjana riigihangetel osalemiseks tuleks tõendada maksuvõlgnevuse puudumist ise selmet lasta teha päring EMTAst.
    Pakutava arenguidee eesmärk on iseenesest lihtne, selleks tuleks täielikult ära kaotada inimeste ringijooksutamine. Olukord, kus keegi peab võtma ühest avaliku sektori asutusest mingi dokumendi ja esitama selle teise. Kusjuures ei mängi rolli, kas see dokument on füüsiline või digitaalne.
    Kõigepealt väike selgitus, milliseid erinevaid toiminguid inimene avaliku sektoriga teha saab: (1) Inimesel või ettevõttel, keda esindab ettevõtja, on võimalik anda informatsiooni asutusele, näiteks esitab enda koostatud dokumendi tööohutuse tõendamiseks. (2) Samuti on võimalik küsida avalikult sektorilt informatsiooni enda või oma partnerite tarvis, näiteks tõend seinale eduka kutseeksami sooritamisest. Nende situatsioonide puhul on avaliku sektori või inimeste huvi ilmne ning kuigi protsessi on võimalik teha mugavamaks, ei saa seda ära jätta. (3) Viimaks saab kirjeldada jooksutamist ehk olukorda, kus inimene või ettevõtja küsib asutusest ühe dokumendi, et see muutmata kujul esitada teisele asutusele. Sisuliselt tähendab see kõikide osapoolte aja raiskamist mõistliku infoahela puudumise tõttu.
    Juba praegu on võimalik Eestist tuua ka häid näiteid, kuidas selline suhtlus edukalt kedagi jooksutamata toimib. Iga haridusasutuse lõpetaja saab SAISi enda kohta märke, et vastaval kuupäeval lõpetati selliste tulemustega selline haridustee. Järgneva haridustee valikul on võimalik teha linnuke soovitud koolide ja valikute juurde ilma ise füüsiliselt või digitaalselt dokumente esitamata. Kõik toimub taustal ning õppuril ei ole selleks lisaliigutusi vaja teha.
    On võimalik tuua mitmeid näiteid, miks pakutava arenguidee elluviimine on hea nii inimestele, ettevõtetele kui avalikule sektorile. Alustades inimestele ja ettevõtetele enda kasutada jäävast ajast, mida nad võivad rakendada oma parema äranägemise järgi. Lisaks sellele, et infoahelas kaob inimene vahelt ära, kaob ka info usaldusväärsuse probleem. Kui küsida tõend ühest asutusest, saamaks kinnitust mingi olukorra tõesusele, peab ametnik panema ka isikliku allkirja ja templi, et teine asutus seda dokumenti usaldada võiks. Kui info liigub otse, pole sellist formaalsust alati vaja ja vahel võib piisata vaid ka ametniku personaalselt kinnitusest kas läbi e-posti või telefoni. Aega kulub sama palju kui dokumendi koostamiseks ning tõendamiseks, ent tulemus on juba parem.
    Peale kodanike mugavuse võib positiivsena välja tuua ettevõtluskeskkonna paranemise. Pole harv näha ettevõtjate käeviibutust riigimasina suunas ja seda eelkõige just ebatõhusa, ebavajaliku ning ebamõistliku bürokraatia pärast. Isegi kui seda saab vähendada vaid osade ettevõtjate jaoks, siis ükskõik mis parendus loob parema keskkonna tegutsemiseks. Ettevõtjate põhitöö on ettevõtlus, millele nad pühenduvad iga päev sõltumata kuupäevavärvist kalendris ja avaliku sektori eest info liigutamise asemel on võimalik neil tegeleda millegi märksa kasulikumaga. Kusjuures, ilmselt maksubaasi täiendavaga.
    Veel võib positiivse kõrvalmõjuna välja tuua avaliku sektori maine paranemise kodanike jaoks. Arenguidee kõrvaldab bürokraatiast kodaniku ja ettevõtja jaoks selle kõige nähtavama ja ebaloogilisema osa, mistõttu riik muutub nende silmis oluliselt õhemaks. Lisaks sellele on omandatav metoodika riigi õhendamisel tähtis ka väliskuvandi kujundamisel - ideid ja kitsaskohtade lahendusi saab know-how’na jagada ka välisriikidega, aidates parandada ka Eesti kui e-riigi kuvandit. Oskust leida, analüüsida ja korrigeerida infoahelaid ametkondade vahel on võimalik ka müüa teistele riikidele.
    Kuidas jooksutamisvaba riigisüsteemini jõuda?
    Esimese sammuna tuleks protsessi kaasata kindlasti kõik inimesed. Ühiselt on võimalik kaardistada oma isiklike kogemuste põhjal kitsaskohad asutustevahelises kommunikatsioonis. Inimesed saaksid oma frustratsiooni välja elada lisaks lähedastele-tuttavatele ka ametlikus infosüsteemis (koordinatsioonikeskus). Esmane ülesanne on piisavalt kasutajasõbraliku lehe loomine. Teabe jagamise eest võiks olla ka vääriline preemia.
    Teiseks tuleks RIA-l kogutud informatsiooni põhjal leida võimalikud lahendused süsteemi optimeerimiseks. Tõenäoliselt kaasneb sellega põhimõtteline muudatus teatud kinnituste saamisel (siiani on tulnud seda teha dokumendi vormis, edaspidi tuleks loa andmiseks lisada lihtsalt “linnuke”, et päring lubada õigest süsteemist). Meetme näol saavutatakse suur efekt väikeste vahenditega.
    Kolmandaks tuleks teatud aja möödudes (nt 3 aastat pärast meetme rakendamist, kui probleemid on silutud) kehtestada avalik keeld situatsioonile, kus kodanikku jooksutatakse kahe ametkonna vahel. Selline avalik keeld annab võimaluse turundada Eestit progressiivse e-riigina, poliitikutel näidata selget visiooni riigi arendamisel ning kõige meeldivam - inimeste heaolu paraneb.
    Nende etappide toimimiseks on eeldused Eestis olemas. Esimene etapp eeldab inimestes stiimulite tekitamist. Kerge frustratsioon ja tahe avalikku sektorit torkida on juba praegu olemas, seda energiat on võimalik ära kasutada kasuliku info omandamiseks. Vajadusel võib kõige absurdsemate või kõige enamate situatsioonide välja toojatele anda avaliku sektori poolt eripreemia. Teine etapp eeldab poliitilist tahet probleemiga tegeleda, kuid sama efektiivselt toimib ka avalik statistika asutuste kohta, kus kõige enam inimesi jooksutatakse. Kolmas etapp võimaldab kõikidel osapooltel kasu lõigata ning piisavaks stiimuliks on inimloomus.
    Eesti senine tee e-teenuste paremaks tegemisel on olnud muljetavaldav. Vaja oleks veel vaid viimast lüket, et lõpetada asjatu ringijooksmine. Praegu välja pakutud idee käigus on võimalik kaardistada kõik senised murekohad ning neid järjestada prioriteetideks. Seeläbi saab süsteemselt läheneda suhtluse parandamisesse avaliku sektori ja inimeste vahel. Tulemuseks on veidi mugavam ja parem keskkond.

    Väga hea doktorantuuri-teema uuringu läbiviimiseks! aplaus!

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument