Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Teadus majanduskasvu mootoriks

    Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteem peab hakkama tootma tehnoloogiaid ja teadmisi mis on konverteeritavad rahaks.

    Eesti teadus on maailmale suures osas "kasulik loll". Isegi kui midagi avastakse, siis puudub enamjaolt ökosüsteem teemaga praktikasse minemiseks.

    Teadusteemade rahastuse oluliseks komponendiks peab olema lisaks kvaliteetsele publitseerimisele ja tsiteeritavusele ka otsese majandusliku kasu komponent.

    Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteem peab hakkama tootma tehnoloogiaid ja teadmisi mis on konverteeritavad rahaks.

    Kitsaskohad

    Eesti teadus on maailmale suures osas "kasulik loll". Isegi kui midagi avastakse, siis puudub enamjaolt ökosüsteem teemaga praktikasse minemiseks. Patendis kirjeldatud tehnoloogia ei maksa midagi, maksab töötav tehnoloogia.
    Suuremas osas Eesti teadusprojektides on väljund selline, mida pole siinsetes oludes võimalik edasi arendada. Probleem pole siinsetes oludes, vaid selles millistele teadusteemadele raha jagatakse.

    Isegi kui suudetakse mõni tipp teadusajakirja pääsenud artiklist näiteks ravimikandidaat tekitada ja see imekombel maha müüa, siis üldjuhul sellest tulenev tulu on ikkagi väiksem kui teadusele kulunud raha. Kui panused panna projektidele, mis õnnestumise korral on võimalik prototüüpida ja ideaaljuhul ka tootestada Eestis, siis lisaks väiksemale riskile on ka kasumi, käibe, töökohtade loomise võimalused kümneid kordi suuremad.

    Kõrgharidussüsteem toodab tarku noori, aga suuremas osas valdkondades puuduvad teadmistepõhised ettevõtted, kuhu tööle minna. Noorel ja andekal keemikul, füüsikul, biotehnoloogil, energeetikul või mehhatroonikul ei ole haridusekohast töökohta Eestis ootamas. "Talendid koju" töötaks küll kui oleks kuhu tulla.

    Lahendus

    Teadusteemade rahastuse oluliseks komponendiks peab olema lisaks kvaliteetsele publitseerimisele ja tsiteeritavusele ka majandusliku kasu komponent.

    Majandusliku kasu komponent hõlmab endas meeskonna mitmekülgsust, ärimudelit, ärivaldkonna kasvupotentsiaali, turu suurust, lisandväärtust, vajaliku tööjõu olemasolu, prototüüpimise võimalikkust ja riske, investorite valmisolekut, sobivust H2020 fookustega, tootestamist, müüki.

    Iga teadusprojekt, millest kasvab välja edukas ettevõte, toodab tööturule juurde kõrge lisandväärtusega teadmistepõhiseid töökohti nii valdkonna spetsialistidele kui suurendab töökohtade kasvu ka interdistsiplinaarselt, mitmekesistab teadlaste töökohavalikuid ja tekitab ülikoolide ning ettevõtete koostöö.

    Rene Jõeleht
    8.05.2015

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument