Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Liigutav Eesti

    On üks probleem ja üks suur lahendus paremaks homseks. Probleemiks on "uus suitsetamine" - ehk istumine, täpsemalt istumine autos. See maksab heaolu, maksab raha ja saastab elukeskkonda. Potentsiaaliks on fakt, et kuni 7km (loe jalgsi/jalgrattasõidu) kaugusel oma töökohast elab Eestis pea 100 000 inimest ehk 44% autoga tööle sõitjatest. Lahenduseks on SAADA INIMESED ühest kohast teise liikudes LIIGUTAMA. Selleks peab elukeskkond soosima jalgsi- ja jalgrattaga liikumist.

    Eestis käivad Statistikaameti andmetel täna autoga tööl pooled töötajatest. Jalgratta osakaal argipäevaste sõitude tegemiseks on hinnanguliselt 2-3%. Jalgrattakasutus on 2000. aastast alates püsinud 2-3% vahel, autokasutus on sama aja jooksul suurenenud üle 50%. Investeerides vastavasse infrastruktuuri arenesime üsna tavapäraseks autokeskseks heaoluriigiks. Nagu 70date Lääne-Euroopa või 60date Ameerika. Autokeskne areng muutus aga pidurdavaks majandusele, linnakeskused lakkasid olemast inimestele atraktiivsed, vähene liigutamine kahjustas tervist. Nii Euroopa kui Ameerika uuringuid kinnitavad, kuidas ja mil määral liikumine jalgsi või jalgrattaga omab positiivset mõju tervisele, heaolule ja majandusele. Samuti on uuritud, millised on takistused ja millised faktorid ja meetmed suurendavad jalgsikäimise ja jalgrattakasutuse määra.

    Eesti inimene liigub üha rohkem, aga liigutab end üha vähem - autokesksus ja vähene kehaline liikumine muutumas ohtlikuks ja kallihinnaliseks arengu pidurdajaks. Reaalsuseks on arstide poolt kinnitatud teadmine, et vähene kehaline liikumine on tänapäeva suurimaid terviseriske. Hiljuti kritiseeris ÜRO Eesti olukorda, mis puudutab ootust tervelt elatud aastate osas. Nende suremuskordaja, kes käivad tööl jalgrattaga (ka siis kui on tasandatud erialast, muust tervisekäitumisest ja kehamassiindeksist tulenevad erinevused) on autoga tööl käijatest 25% madalam. Lapse-eas kujunevad käitumismustrid kogu eluks. Värsked uuringud kinnitavad seost laste ülekaalulisuse ja rahva üldise jalgsi liikumise või jalgrattakasutuse määra vahel. Taanlased peavad ka oluliseks, et jalgratta kasutamine suurendab olulisel määral laste ja noorte iseseisvust, algatusvõimet ja võimet osaluseks ühiskonnas. Jalgsikäigu võimaluste kvaliteet on väga olulise tähtsusega ka ühistranspordi kasutamisel, pooletunnine igapäevane jalgsikäik pikendab eluiga 10 aasta võrra, ehk siis mõjub sama positiivselt kui suitsetamisest loobumine.

    Kopenhaagen avaldab iga kahe aasta tagant reaalsed rahanumbrid, mida areng liikuvuses on kaasa toonud. 2010 aasta arvud näitavad, et iga jalgrattaga sõidetud kilomeeter tähendab linnale TULU 0,16 €, samal ajal kui iga autoga sõidetud kilomeeter on linnale KULU 0,09€ 1.2 miljoni elanikuga Kopenhaagen, kus pea 80% inimesi sõidab pidevalt jalgrattaga, säästab nii iga aasta üle 300 miljoni €. Juhuslik ei ole ilmselt ka seos Taani pideva troonimisega heaolu ja kvaliteetse elukeskkonna edetabelite tipus. Selliseid näitajaid on edasi võimalik seostada ka investeeringute ja talentide liikumisega, küsitlused on näidanud elukeskkonna olulisuste rahvusvaheliste startup ettevõtjate hulgas. Helsingi linn arvestas jalgrattataristu investeeringute tasuvusuuringus, et iga jalgrattataristu rajamisse paigutatud euro toob ühiskonnale tagasi 8 eurot peamiselt läbi rahva tervise ja ajalise säästu. Eestis on lisanduva jalgsi- ja jalgrattaga liikumise rahaliseks väärtuseks hinnatud 180 miljonit eurot aastas.

    Eestis on liikuvuse ja aktiivse liikumise alaseid uuringuid tehtud vähe. Samuti on lünklik sellealaste strateegiliste dokumentide olemasolu ja nende järgimine. Energiamajanduse arengukava 2030+ taustauuring “Energiasäästupotentsiaal Eesti transpordis ja liikuvuses” kirjeldab keskkonnasäästu potentsiaali, mis on peidus sõiduautode kasutamise vähendamises. Liigutamise suurendamise positiivne mõju on aga laiem ning valdkondadeülene ja -vaheline. Sama kehtib ka meetmete kohta, mida tuleks rakendada, et positiivset muutust saavutada. Teada on olulised meetmed, mille mõju on jalgsi ja rattaga liikumise jaoks määrava tähtsusega. Viimase viie aasta jooksul on Eestis kasvanud ka kompetents, arusaamine ja toetavate hoiakutega inimeste kriitiline hulk. Seega on mõistlik asuda uurimisega jätkates samal ajal asja kallale, seada eesmärgid ja mõõdikud ent veel olulisem – pakkuda konkreetseid lahendusi ja tegevusi, mis viiks ühise eesmärgini.

    Liikumine on inimese üks põhivajadusi ja vabadusi. Muudatusi saab esile kutsuda, luues autosõidu kõrvale kvaliteediga alternatiive. Säästvat liikumist edendavate meetmete valikuks ja elluviimiseks on vaja spetsiifilist kompetentsi, arusaamist eesmärgi vajalikkuse osas ja meetmeid toetavaid hoiakuid. Praktika on näidanud, et nii riiklikul kui kohalikul tasandil napib mõlemat. Hoiakud tulenevad tihti vähesest informeeritusest. Siin aitavad teadmiste jagamine ja positiivset mõju ilmsiks toovad pilootprojektid.

    Taani Keskkonnanõukogu uuring uuris lähemalt jalgrattakasutuse suurendamise praktilisi näiteid. Leiti, et tulemuslikud on linnad, kus laiapõhiselt, mitmel tasandil asutakse tegutsema ühise eemsmärgi suunas, oluline on kõneisikute olemasolu ja rahalised toetusprogrammid. Eesti liigutama panemise eesmärgiks on jõuda samade positiivsete tulemusteni, mida on üle maailma kogenud paljud riigid ja linnad. Selleks on vaja tegutsemist läbimõeldult, süsteemselt ja pidevalt. Arenguidee abil saame pakkuda osapooltele praktilist tuge olulise liikumisalase pöörde elluviimisel:

    - koondame olukorra ülevaate, seame mõistliku ja mõõdetava eesmärgi – (nt suurendada aastaks 2030 jalgsi/jalgrattaga igapäevase liikumise osakaalu kolmekordselt);
    - toome erinevate osapoolte jaoks (avalik sektor, ministeeriumid, KOVid, erasektor, erineva suurusega piirkonnad, konkreetsed ettevõtted) välja, millised on nende poolt võimalikud tegevused ja panused, et muuta Eesti liigutavaks ja seatud eesmärk täita. Näiteks aitame tegevuskavade koostamisel, tegevuste planeerimisel ja kui puudu on uuringuid, siis nende leidmisel, kavandamisel;
    - koolitame osapooli, pakume välja tegevusstrateegia. (Rattakasutuse edendamise juhendmaterjali alased koolitused toimusid 2013 aastal ametnikele üle Eesti. Paljude koolitustel osalenute hoiakute muutus on olnud selgelt märgatav ja aidanud oluliselt kaasa rattakasutuse edendamisele Eestis);
    - aktiivset igapäevast liikumist ja autokasutust mõjutavate avaliku sektori haldussüsteemide hinnang;
    - näidislahendused olemasoleva tänavaruumi ümberdisainimiseks ja liigutavamaks muutmiseks;
    - keskendume eelkõige linnadele ja igapäevastele liikumistele/sõitudele, kus potentsiaal aktiivse liikumise suurendamiseks on kõige suurem.

    Võimalikud partnerid:

    - Kohalikud omavalitsused (KOV) - valitsuse tegevuskavas on Keskkonnaministeeriumil võimalus luua programm, et toetada liikuvuskavade koostamist. Paljud KOV-id ei oma selget arusaama, mida liikuvuskavas kajastada, millist kasu see toob ja mis suuruses investeeringuid realiseerimine nõuab. Jagame KOVid tüübi ja suuruse järgi, määratleme liikuvuskavas sisalduva, teeme realiseerimise maksumuse hinnangud ja loetleme võimalikud finantseerimismeetodid (PPP, ELSF jt.) (nt. Tallinna Kommunaalametile esitati pakkumus rattastrateegia koostamiseks, milles on ülekaalus praktilised sammud, mida saab tuua eeskujuks);
    - suuremad linnalised piirkonnad – määratleme “kesklinna”, kus täna reeglina on suurimad takistused jalgrattaga ja jalgsi liikumiseks ning millega tuleks tegelda eelisjärjekorras;
    - haja-asustuses kaardistame kohad, kus kergliiklusteed lõpevad valla piiriga, või ei ulatu näiteks ühistranspordi peatusteni;
    - ministeeriumid, ametid – kodulähedaste lasteaedade ja koolide eelistamine
    - detailplaneeringutes (DP) ja ehitusprojektides arvestada jalgsi-ratta vajadustega selmet soodustada autokasutust, nt parkimiskohtade arv, nõue uutele kortermajadele rajada tänavatasandile jalgratta hoiuruumid jms;
    - Elron - jalgrattaparklad jaamades/peatustes jms
    - KOVid, MTÜd, arendajad: Ajutiste positiivsete muudatuste sisseviimine ( New York Times Square näide, mis viis püsiva lahenduseni, autovabad pühapäevad jms)

    Kokkuvõte: Loome hetkeolukorrast pildi ja seame mõistliku mõõdetava eesmärgi – suurendada aastaks 2030 jalgsi/jalgrattaga igapäevase liikumise osakaalu kolmekordselt. Määratleme, millised on osapoolte võimalik panus täitmaks seatud eesmärk. Aitame Arenguidee abil Eesti liigutama. Et Eesti oleks veel liigutavam!

    Yoko Alender
    Mari Jüssi
    Marek Rannala

    Liigutav_Eesti.pdf

    Juurde tuleksid ka digijuhitav kerge ühistransport (neile kel jalgsi ja rattaga raske liigelda) ning automaks vastavalt auto ruumiröövlikusele ja ökoloogilisele jalajäljele ning juhtide IQ taseme madalusele.

    Väga hea mõte! Küll aga tahaksin juhtida tähelepanu, et paralleelselt tuleks tegeleda autojuhtide enesekeskse mentaliteediga, et rattaga liiklemine oleks tõhus aga ühtlasi ka ohutu. Kopenhaagenit võib vabalt eeskujuks võtta, sest siin rattaga liiklemine on tõeline nauding :)

    Selle asjaga tegelemisel on täiendavaid aspekte veel - pisut on võimalus elavdada ka palju kannatanud maaturismi. Siit lingilt ameeriklaste hea kokkuvõtlik kirjeldus asjas http://pathlesspedaled.com/bicycles-and-small-town-america/

    Kergliiklusteede kavandamine ja ehitamine eelkõige valdades on siiani olnud suuresti populistlik ettevõtmine, kus sisuliselt pole analüüsitud inimeste vajadusi. Ka maanteede ääres on jalgrattateed tehtud paljuski seetõtu, et maanteed rekonstrueeritakse ning valla nõudmisel lisatakse projekti ka rattatee.
    Toimiva võrgustiku loomine vajab analüüsi, mitte teede tegemist sinna, kus ametnikul on mugavam.

    Riigikogulased las näitavad eeskuju, eriti need, kes elavad 3oo m kaugusel töökohast, aga on ikkagi väga vinged pillid endile liisinud - tehke toetusrühm ja hakake ideed ellu viima, kõigepealt autoliisingutest loobudes. Eeskuju on ju nakkav.

    30 000 riigipalgalist ametnikku suunata ühistransporti ja ühistransport hakkab arenema nii mis mühiseb.

    Kui antud teemasse kaasata ka Eesti elektrirataste ehitajate potentsiaal ja tänapäeva infotehnoloogilised võimalused, võiks kogu maailmas silma paista! Sellistel teemadel sai pisut arutletud Skeemipesa poolt korraldatud elektrirataste jututoas (http://www.skeemipesa.ee/kokkuvotte-elektrirataste-jututoast/). Palju mõtteid on tekkinud, võiks arutleda pisut laiemalt kui see teema teil ikka peale Arengufondi ideekonkurssi veel päevakorras on? Heigo Mõlder

    Lisa pooltargument

    See tähendaks, et enamik inimesi elab töökoha lähedal, aga nii see ju ei ole. Ja kui peres on kaks või enam last, kes tuleb hommikul viia lasteaeda või kooli, kui kumbki ei ole elukohast poole km kaugusel? ?ing kui töö seisneb eri klientide külastamises päeva jooksul? Kindlasti on vaja põhjalikku uurimust, kuidas tegelikult inimeste elu kulgeb.

    Mallele: 40% neist, kes liigub autoga tööle elab 7km kaugusel töökohast, ehk siis potentsiaal paranemiseks on väga suur, teeme täna väga palju "mõttetuid" sõite autoga. Aga pikas perspektiivis igati õige, asustuse arengut peaks vähemasti toimekeskuste piires kavandama nii, et elu oleks kompaktne, hajaasustuses on olulised jalgsi-jalgrattaga ühendusteed ühistranspordi sõlmede juurde.

    Lisa vastuargument