Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Istumine on eluohtlik tegevus, kui sellega liiale minna

    Alustagem toredamast! Esimesed rõõmud oma sammudest kingib laps emale, kui ta alles emaüsas on. Rütmiliselt jalgadega emakaseina vastu põtkimine arendab last soodsalt nii kehaliselt kui psüühiliselt. Aju vajab informatsiooni keskkonnast, puutetundlikkus on primaarne. Muusikat kuuleme küll kah looteeas, ja see on väga tore, aga nägemise rõõmudeks peab maailm avarduma. Sündimise järel jätkame, aina kui silm lahti, siputamisega. Kas võiksime ka täiskasvanuna sekka, selili end kõnnitada? Miks mitte!

    Elame ITK ajastul. Klikid „Sitting Kills“, ja 30 mln vastust. Aga näiteks austraallased ei taha surra - Stand up Australia! – töötage seistes, ärge teateid omavahel meilige vaid viige kõndides, printerid koridori, sööma kõrvalkvartalisse. NASA spetsialist: hüpergravitatsioon päästab istuja: 35 korda tööpäevas toolist püsti ja kohe tagasi, sest tervis „ It´s All About Interacting Regularly With Gravity“. Kas on midagi lisada? On, istumisstressist õigeaegne taastumisaktsioon kohe tööl!

    Inimese kolm asendit

    Püsti, sirgeselgselt rühika kõndimisasendini jõudsime 2 mln aastaga. Kõndimise mootoriks on kogu tugiliikumiselundkondlik orkester, nagu biomehhaanika teadlased kaunilt väljendavad. Paigalseismine tõmbab sellele piduri peale.

    Istumise muutis massiivseks paarsada aastat tagasi tekkinud konveieritöö. Tänaseks kinnistab meid poolpüsti asendisse 1930-ndail leiutatud kontoritool, ja nüüd veel arvuti. Väga värskelt teame, et alla 1 aastased beebid on juba ninapidi tabletis ja aastasena saadavad nutikatega äppe. Aga Steve Jobs ei tahtnud seda oma lastele, tema lootis, et neid ei nakata Silicon Valley Syndrome http://theweek.com/articles/458897/silicon-valley-syndrome-more-evidence-that-desk-job-killing. Istumine on suurepärane, et nautida teatrietendust, kirjutada, õppida ja paljuks muuks. Küllap loed Sinagi, hea lugeja, minu ideed istudes. Probleemiks muutub see, kui istume katkestamatult ja liigselt.

    Pikali oleme 1/3 ööpäevast. Peab ikka väga tähtis olema, kui selleks läheb kolmandik elust. Tähtis see ongi – pikali taastume õigeaegselt igapäevastest ärkveloleku pingutustest. Sõnad Toomemäe Inglisillalt: Otium Reficit Vires - Puhkus Taastab Elujõu. Suusataja viskub pikali kohe, kui finišijoonest üle on. Ikka selleks, et pingutusest, võimsast aga kontraktsioonide-lõõgastuste vahelduvast pingutusest ruttu taastuda.

    Istuja ja kohapeal seisja lihaskond (kah kuni 40% kehakaalust!) tagab jätkuvalt asendit, pole seal märkimisväärset pumpamislikku aktiivsust, on aga isomeetriline stress, mis väsitab mehaaniliselt. Lihtsaim viis sellest taastuda – kah pikali! Mehaaniline pinge ja mehaaniline surve toimib rasvarakkudele - imevad endasse lisa rasva ja paljunevad ägedamalt. Ülekaalulisel on oht kiirenevalt kaalu juurde võtta sinna kantti millega toolil istume.

    Kurb, ja esmapilgul uskumatu, aga statistiliste uuringutega on tõestatud, et seni soovitatud 30 min mõõdukas liikumine päevas, või kaks kuni pooleteisetunnist treeningut nädalas, ei suuda korvata tööl 8h istumise tervist kahjustavat toimet. USAs on käibel tabav väljend “active couch potatos” – aktiivsed diivanilvedelejad. Nii nad kutsuvad sportlikke kontoriinimesi, kes, eesmärgiga pool- või täismaraton läbida, jooksevad nädalas seitsekümmendki kilomeetrit, aga nende 12h igapäevase istumisega kaasnevate võimalike tervisehädade eest see ei kaitse. Istumisliku eluviisi uurimisele pühendunud teadlaskonna konsensus on, et tervisesport üksi ei aita, ja et istumist katkestavad liikumispausid on vältimatud.

    Mida kõike paha liigne istumine teeb?

    Liigne istumine koos suitsetamise, liigse alkoholi ja väära toitumisega, aga ka ilma nende kolme halva kaaslaseta, istumine üksi, põhjustab kumulatiivselt üle 20 tervisehäda, sealhulgas südame-veresoonkonna-, krooniliste hingamisteede- ja ainevahetuslikke haigusi ning pahaloomulisi kasvajaid. Need neli koondab WHO lihtsustatult mittenakkushaiguste nime alla. Need on peamised oodatavate tervete eluaastate röövijad ja neisse sureb maailmas aastas 36 mln inimeset (sealhulgas 9 mln nooremat, elu parimais aastais), kes elustiili muutes võinuks seda vältida. Need on samad haigused, mille pärast eestlaste töövõimeline eluiga on üks lühemaid arenenud ühiskondade hulgas ja et 65 aastasel Eesti naisel on ees oodata vaid 2 tervelt elatavat aastat, kui Taani 65 aastasel naisel veel 14.

    Eesti President: ”See, mida oleme harjunud nimetama tervishoiuks, pole tervise hoidmine, vaid ravi. Tervise hoidmine sõltub suures osas meist endist. Ravi maksab kinni haigekassa. Ärgem ajagem neid asju segamini.”

    Maailmapank: mittenakkushaiguste hind on 47 triljonit USD, enam kui globaalse finantskriisi hind. Maailmapank, ÜRO ja WHO rõhutavad koos, et tegemist ei ole vaid eakate ja väetite, ainult rikaste või ainult vaeste inimeste ja riikide probleemiga, et see on väljakutse riikide valitsustele, omavalitsustele, avalikule- ja erasektorile, kodanikeühendustele, ja et riikide kõigi tasemete otsustajate kaasamine on vältimatu probleemi lahendamiseks. 2011. a leppisid WHO liikmesriigid kokku, et ülemaailmselt peab 2025. aastaks enneaegne suremus mittenakkushaigustesse vähenema veerandi võrra. Kui Eesti senised riskitrendid jätkuvad, siis 2025. aastaks jõutakse vaid mõne püstitatud eesmärgini.

    Haiguste ennetamiseks vajatakse teaduspõhiseid sekkumistegevusi. 52% eesti naisi ja 39% mehi tunneb üleväsimust, 16-24 aastastest meestest rohkem just kõrgeltharitud. Iga kolmas soomlane ei usu, et jaksab töötada 65. eluaastani.

    Konkreetne ettepanek allakirjutanult, milles teadusüldsuse poolt juba aktsepteeritud, töökohal regulaarsele toolist tõusmisele ja kõndimisele, lisatakse mehaanilisest istumisstressist taastumine:

    Igas tunnis tõuse toolist, kõnni võimlemismati juurde ja sellel selili, kõnnita jalgu vahelduvalt õlaringidega. Saad 2 min aktiivset taastumist, ja tagasi tööle. Ja ei viigi salalikult kumuleeruvat väsimust töölt koju kaasa. Ja jaksadki peale tööd liikumist harrastada. Odav kah, riigile ja tööandjale, üks matt 10 inimese kohta. Tööandjale ja ametnikele sama soovitus, kah tööajast paar minutit tunnis samme tegema – püsti ja pikali. Tool ei vali, kellele hädasid kaela või selga keerata, ja lapsemeelsust ning mängulisust pole põhjust töökohalgi häbeneda.

    Miks olen nii julge sellist aktsiooni soovitama?

    1. Tänu Dr. Arved Vainu leiutatud Myoton seadmele olen oma väitekirjas 2010. a esimesena biomehhaanika ajaloos kvantitatiivselt tõestanud, et istumis- ja seismisasendist selili heitmine vähendab turjalihaste jäikust ja pinget 20%. Kolleegidega koos oleme tõestanud samasuguse muutuse ka alaselja lihastes, kui istumisasendist heita selili.
    2. Aktsioon on töökohal järeleproovitud. Tallinna Linnakantselei töötajad eesotsas sealse terviseedendajaga võtsid plaani hästi vastu. Kõigepealt testisid kõik osavõtjad ise enda sõrmedega iseenda õla ja kaela vahel oleva trapetslihase pealt, mis juhtub lihaskonna pinge ja jäikusega, kui seismis- ja istumisasendist heita pikali. Soovitan Sinul, hea lugeja, teha sama – personaalne tõdemus pinge ja jäikuse vähenemisest on hea motivaator, et tihata heita tööajal korraks pikali!
    3. Aktsioon kestis neli nädalat ja selle tulemusel inimeste subjektiivsed pinged ja valud vähenesid. Aeg polnud veel täis, kui Haridusameti terviseedendaja tuli küsima: tema hoolealused tahavad ka! Saidki ja nende aktsioon vähendas samuti osalejate pingeid ja valusid. Kokkuvõttes esitasid aktsioonis osalenud soovi, et nii peaks istudes tehtav töö korraldatud olemagi.

    Suur osa tööst tehakse istudes. Ettepanek aitab Tervist Edendavatel Töökohtadel täita kohustust töötajate tervise eest. Puhanud ja erksate inimeste töösooritused on tootlikumad, ja tööandja kulud töötajate haiguspuhkustele kahanevad – oodata on ka majanduslikku efekti. Idee autorina olen valmis aktiivseks koostööks.

    Lugupidamisega, tervist ja pikka iga soovides, eeskujuks Dr. Morris Collen, elektriinsener ja arst, kes 60-ndate alguses ühena esimestest võttis praktilises arstitöös ja meditsiiniteaduses kasutusele arvuti. 100 aastasena kirjeldas, kuidas ta oma elutöö teoks tegi: istudes arvuti ees, aga köögis käis iga tund munakella helisema keeramas. 

    Ragnar Viir - arst, liikumisteaduste doktor, Istumisliku eluviisi uurimise võrgustiku liige (SBRN), Berliini Charité Meditsiiniülikooli Närvilihaskonna Uurimisgruppi ja Berliini Kosmosemeditsiini keskusesse (ZWMB) kutsutud järeldoktor.

    www.youtube.com/watch?v=gnD6ags_VA4 NB! ASLAKi hind on 36mln €, mitte 100 mln €

    Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=oJvwdn1XJ4s
    79bc7f1a835df757defbfd885cb44f40.png

    Harjutused on lihtsad ja toimivad.

    Dr. Ragnar Viiru pakutud projekt “Istumine on eluohtlik tegevus, kui sellega liiale minna“, mis toob esile liigsest istumisest tingitud terviseprobleemid ning keskendub liikumisele, ei ole esmapilgul midagi uut. „Liikumine – tervise pant“ on ju igivana tõde. Selle teadvustamisega elanikele ja selle praktilise rakendamisega on palju edasi mindud. Kergliiklusteed, spordirajatised, terviseklubid, rahvaspordiüritused jt. täidavad seda eesmärki.
    Oleme Ragnariga kursusekaaslased, mina meditsiiniteaduste ja tema liikumisteaduste doktor, mõlemad töötanud praktilite arstidena. Minule ja kindlasti väga paljudele on väga võõrastav, mida ta siin kirjutab, et tervisesport ei hoia meid tervena. Otsustasin asja veidi uurida ja tõepoolest – istumislikku eluviisi uurivatel teadlastel on täielik konsensus, et vabal ajal harrastatav tervisesport ei korva tööl 8 tundi jätkuva istumise negatiivset mõju, ja et see ajapikku põhjustab kroonilisi haigusi ja vähendab tervelt elatud eluaastaid.
    Mida soovitatakse? Töötamist seistes, või vahelduvalt istudes ja seistes. Töötamist trenazhööril. Soovitatakse kord tunnis kõndida 5-10min. Viir viitab ka kauaaegse NASA astronautide uurija Dr. Joan Vernikos’ele, „ Sitting Kills, Moving Heals“ autorile, kes on veendunud, et 35 korda puupõhjalisest neljajalgsest käetugedeta toolist hetkeks püsti tõusta ja kohe tagasi istuma potsatada on aktiivsus, mis lahendab liigse istumise probleemi.
    Mida soovitab Viir? Vägagi sama. Aga kõigepealt kutsub ta meid üles ise teada saama, missuguses seisus on õlga kaelaga ühendav trapetslihas seistes, istudes ja selili. Saame teada, et seistes ja istudes on lihas üsna ühtmoodi pinges, pikali heites aga mitte. Viir toob mängu pingetest taastumise teema (teeme seda igal ööl) ja soovitabki toolist tõusmisele ja kõndimisele lisada lamades (ehk loomulikus taastumisasendis) tehtavad lihtsad liigutuste seeriad. Kokku 2minutit. Sellega saab asendada korduvaid kohvi(suitsu) pause.
    Maailma pilvelõhkujad on kontoreid täis, suurem osa tänapäeva tööst tehakse istudes, ka Eestis. Lahendus peab olema lihtne, odav ja miks mitte mängulinegi. Viirul on sellisest aktsioonist positiivne kogemus olemas. Kui töölt väsinuna ei naase, on rõõm sporti teha ja vabaaja liikumiseks kujundatud elukeskkonda nautida.
    Olen kursusekaaslase arenguideega päri ja ootan selle laiemat kasutuselevõttu.
    M.Riikjärv

    Ajal, mil enamus tööd tehakse ära istudes ( eriti IT kiire arengu seosena ) on kõik liikumisele ärgitavad tähelepanekud ja ettepanekud teretulnud.

    Istuva töötajana ei kurda enam selja pingete ja valude üle, sest olen dr. Viiru geniaalselt lihtsat harjutust viljelenud regulaarselt juba aastaid ja soovitanud oma tuttavatele, kes kõik on saanud positiivse tulemuse. Jõukohane harjutus kõigile, kel jalg vähegi tõuseb. Kontorites ja töökodades tuleks luua lamamisnurgad istumisnurkade asemel.
    Ain Padrik

    Istuva töötajana ei kurda enam selja pingete ja valude üle, sest olen dr. Viiru geniaalselt lihtsat harjutust viljelenud regulaarselt juba aastaid ja soovitanud oma tuttavatele, kes kõik on saanud positiivse tulemuse. Jõukohane harjutus kõigile, kel jalg vähegi tõuseb. Kontorites ja töökodades tuleks luua lamamisnurgad istumisnurkade asemel.
    Ain Padrik

    Väga oluline teemapüstitus dr Ragnar Viiru poolt! Tema projekt “Istumine on eluohtlik tegevus, kui sellega liiale minna“ annab hea ülevaate liigse istumisega kaasnevatest probleemidest ning pakub ka lihtsaid ja toimivaid harjutusi liikumisaktiivsuse tõstmiseks.

    Toetan igati Dr. Ragnar Viiru ettepanekuid ja soovitusi rahva tervise parandamiseks.

    Dr. Ragnar Viiru poolt väljapakutud idee väärib toetamist ,sest liikumine on ka rehabilitatsioonis ja kuurortarvis üks tähtsam tegevus.Samas tuletab see meile meelde tõsiasja, et ka meil endil on vaja teha ennetustööd. Läbi lihtsate ning töökohal tehtavate harjutuste pikendada oma tervena elatud aastaid on väga vahva.

    Minu meelest seisneb selle idee tugevus uudses lähenemises - see keskendub ennetustööle just kõige ulatuslikuma kahjuliku mõju ja seni alahinnatud ohuga valdkonnas. Igaüks, kes on elus kordki seljaprobleeme kogenud ja teeb palju tööd istudes, peaks seda ideed toetama.

    Pärast seda, kui dr. Viir käis meie ettevõttes sellest rääkimas ja ette näitamas, pole pikalt arvuti taga istumine enam pooltki nii suur probleem. Pakutav lahendus ehk tervise-edendamise programm asutustele aitab vähendada istuvast tööst tulenevaid terviseriske, vähendada haiguspäevi ja kokkuvõttes muuta meie ühiskonda tervemaks.

    Siiani on Eesti tervishoiu valdkond keskendunud põhiliselt haiguste ravile ja ennetustöö on piirdunud suitsetamise, alkoholitarbimise ja muudele riskikäitumisest tulenevatele faktoritele. Samas on just pikalt istumine võimeline ilma muude riskifaktoriteta põhjustama peale seljavalude veel tervet buketti koledaid tervisehädasid. Ja ohtlik on ta eriti seetõttu, et enne ägedat haigushoogu ei teadvusta inimesed seda ohtu. Kõneldakse "ära joo", "ära suitseta", "tee tervisesporti", aga seda, et pika päeva vahel peaks istuv töötaja tegema paar lihtsat harjutust, kuulsin mina näiteks alles 34-aastaselt. Seetõttu ongi istuvast eluviisist tulenevate ohtude ennetamisele suunatud programm kahtlemata parim arenguidee Eesti jaoks.

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument