Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Õpilaskodude võrgustiku loomine välismaal töötavate inimeste lastele maakoolide taristu põhjal

    Olemasolevate maakoolide põhjal tuleb luua kogu Eestit kattev õpilaskodude võrgustik välismaal töötavate Eesti kodanike lastele. Ideed tuleb testida pilootkooli näitel.
    Maapiirkondades on valdavalt kordades üledimensioneeritud haridustaristu. Samas töötab hinnanguliselt 100 000 Eesti kodanikku välismaal ja tuhanded lapsed ei ela oma vanematega. Õpilaskodude rajamine maakoolide juurde panustaks tõhusalt hiiglaslike sotsiaal- ja regionaalprobleemide lahendamisse ning globaalsesse eestlusse.

    Olemasolevate maakoolide taristu ja personali põhjal tuleb luua internaatkoolide võrgustik välismaal töötavate Eesti kodanike lastele. Käesoleva taotluse eesmärgiks teha uuringuid ja ettevalmistusi selle võrgustiku loomiseks, asutades selleks pilootkool Suure-Jaani valla Tääksi kooli baasil.
    Viimaste aastakümnete rahvastikuarengute tõttu väheneb maakoolide õpilaskond kiiresti. Koolivõrgu pelga korrastamisega pole enam võimalik kestlikke tulemusi saavutada. Koolide vältimatu sulgemine ohustab ka muidu hästi toimivaid teenuseid ning pärsib omakorda ettevõtlust regioonides. Maakoolid vajavad ressurssi ja lapsi juurde, loomuliku iibe teel ei ole seda realistlik eeldada.
    Eesti maapiirkondades on praeguse laste arvu suhtes sageli kümmekordselt üledimensioneeritud, üldjuhul heas või suurepärases seisundis haridustaristu. Samal ajal töötab ainuüksi teistes EL riikides 5,2% Eestis sündinud (valdavalt viljakas eas) inimestest. Ligi 4300 Eesti last elab kellegi teise kui oma vanematega. Peresid, kus see on tingitud vanemate välismaal töötamisest, on umbes 650.
    On ilmne, et selline olukord kujutab endast Eesti ühiskonna jaoks kaugeleulatuvate negatiivsete mõjudega sotsiaalset ja demograafilist probleemi. Selle leevendamiseks pakun välja asutada kvaliteetsete reformpedagoogiliste internaatkoolide võrgustiku olemasolevate maakoolide baasil. Idee testimist soovin alustada Suure-Jaani valla Tääksi koolist.
    Tääksi kasuks kõneleb taristu hea seisukord, kogukonna aktiivsus, toetava ettevõtlustegevuse olemasolu (Tääksi spordiklubi, Tääksi külalistemaja, Heiki Bussid OÜ jne), turvaline keskkond ja maaliline maastik, millel on potentsiaali areneda muuhulgas residentturismi sihtkohaks välismaal töötavate laste vanematele. Uute õpetajate värbamist toetab lastehoiuteenuse olemasolu. Tääksi kooli juures.
    Olemasolevatele tegevused ja taristu vajab ainult mõõdukaid kohandusi: koolimaja tühjade ruumide kohandamine õpilaskoduks, täiendava personali värbamine, olemasoleva täiendkoolitus ja uutele vajadustele vastav väljaõpe. Kohalikud ettevõtjad on huvitatud turismi-, majutus- ja transporditeenuste arendamisest. Peale koolimaja leidub Tääksis teisigi vähekasutatud hooneid, mida järk-järgult pansionaadikasutuseks kohandades kujuneks Tääksist sõna otseses mõttes õpilasküla. Turismiettevõtjate jaoks leeveneb oluliselt turismi sesoonsuse probleem, kuna suvitusruume on talviti väiksema tasu eest võimalik välja üürida õpilastele ja pedagoogilisele personalile. Seega hulgaliselt juba toimivaid tegevusi toetab Tääksi arenemist kultuuri- ja haridusturimi Mekaks.
    Loodav internaatkool pakub täispäeva ulatuses mõtestatud elu ja tegevusi, kergemaid töid ja vastutust, suhtlust kohalike lastega. Turunduslikult on vajalik nutikas pedagoogiline ja imagoloogiline spetsialiseerumine: argumentideks on maalähedus, narkovabadus, kohalike maalaste koolivägivallatu selts, potentsiaalsete häirikute sulandamine ja sotsialiseerimine, jõukate välismaa „eliitlaste“ prestiiž, globaalse eestluse edendamine jne.
    Eeluuringud selgitavad, kas ja mis osas on algatus mõttekas ellu viia eraõiguslikul alusel tasulisena, mil määral omavalitsuse pakutava lisateenusena. Tõenäoliselt tuleb rakendada paindlikke kombinatsioone, et tagada piisav tulubaas (investeeringud, õpetajate ümberasustus- ja kohanemiskulud, õpetajakorterid, personali eriväljaõpe jne) ja algatuse kestlikkus (rahuldav sõltumatus nii poliitilistest kui turumuutustest).
    Välismaal elavate eestlaste sihtgrupp on kirju ja vastavalt vajadusi mitmesuguseid alates sotsiaalteenuse laadsest nõudlusest (ahastus: lihtsalt pole võimalik lastega elada!) mugavusteenuseni (saaks lapsed turvaliselt ja hea südametunnistusega jalust, et vanemad saaks soojal maal päevitada või uusi karjääriväljakutseid vastu võtta). Sarnaseid internaaditeenuseid vajavad ka paljud Eestis elavad nö sotsiaalsetes raskustes pered. Erinevaid sihtgruppe kombineerides saavutame parima sisulise tulemuse ja maine.
    Kuna arvatavalt on sihtgrupis palju võõrkeeli valdavaid, kardetavasti ka osaliselt eesti keele unustanud õpilasi, võib osutuda vajalikuks eraldi süvendatud eesti keele õpe. See peaks siiski keelekümblust suurepäraselt soodustavas keskkonnas olema hõlpsalt teostatav. Uute laste võõrkeeleoskus aitab ühtlasi tõsta kohalike laste motivatsiooni ja võimalusi omandada võõrkeeli. Möödapääsmatu panustamine keeleõppesse pakub omakorda võimalust peaaegu piiramatuks turu avardamiseks mitte-Eesti kodanike laste võrra, edu korral avada isegi võõrkeelseid (paralleel)klasse ? eeldatavalt püsib Eestis haridusteenuste, samuti kaasnevate toitlustus- ja kommunaalteenuste ning kinnisvara hinnatase Lääne-Euroopaga võrreldes soodsam veel aastakümneid.
    SENINE TEGEVUS
    Praeguseks olen ideed tutvustanud ajakirjanduses ja veebifoorumites, esitlenud lastevanemate koosolekutel, organiseerinud ühe esinduslikuma aruteluseminari otsustajate (sh maa- ja vallavalitsus) ja asjaliste (ettevõtjad, õpetajad) ringile. Olen liitunud Suure-Jaani valla hariduskomisjoniga. Kohalike lapsevanemate ja ettevõtjatega oleme asutanud nn „Kalevipoegade kooli klubi“, mis koguneb kord kuus, et arutada praktilisi samme rahastuse hankimisest õpetajate värbamiseni.
    PARTNERID
    Idee teostamisel on asendamatud partnerid Suure-Jaani vallavalitsus, Viljandi Maavalitsus, Viljandi Maakonna Arenduskeskus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Suure-Jaani ja Olustvere kool, kõigi nendega olen juba konsultatsioone läbi viinud. Olen läbirääkimisi pidanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse ja huvihariduse õppejõudega, kelle kaudu kavatsen kaasata arendustegevusse ning värvata tööle praegusi üliõpilasi. Sügisest kavatsen liituda Tartu Ülikooli ideelaboriga.
    TEGEVUSKAVA
    • Tasuvus- ja teostatavusanalüüsi tellimine
    • Eesti õpilaskodudega koolide kogemuse ja riigi õpilaskodupoliitika analüüs
    • Euroopa reformpedagoogikal põhinevate internaatkoolide mudelite analüüs (külastused, uuringud, töötoad; nt Taani efterschool ja vabakoolid, Ollerupi õpetajaid ette valmistav kõrgkool, saksa Landschulheim koolid, internaadi tüüpi waldorfkoolid ja Freinet-koolid)
    • Turundusplaani loomine, testprojektide väljatöötamine ja käivitamine (nt väliseestlaste suviste perelaagrite käivitamine [huvitegevused vanematele ja lastele, mitte-eesti abielupooltele eesti keele tunnid, ühine toiduvalmistamine jne, vrd pagulaseestlaste metsaülikoolid Ameerikas; laager annab tulevasele lapsevanemate ja laste virtuaalkogukonnale regulaarse reaalmaailma pidepunkti; esimene laager 2016 juuli; tulevikutööpajad internaaditeenuse globaalse nõudluse täpsustamiseks])
    • Läbirääkimised rahastajatega (ministeeriumid, EAS, pangad)
    • Muu uuringuvajaduse täpsustamine
    Õpilaskodude rajamine maakoolide juurde panustaks tõhusalt sotsiaalsete, demograafiliste ja regionaalprobleemide lahendamisse; peale lastevanemate ja laste saaksid kasu õpilaskodudega omavalitused haritud töökohtade tekke, tühjeneva hoonestu säilimine ja kasvava maksubaasi näol (võimalus registreerida kohalikuks maksumaksjaks nt õpilaskodu aadressil). Eesti riigil aitaks idee teostumine säilitada ja tugendada sidet globaalse eesti kogukonnaga ja suurendada tagasirände tõenäosust.

    Vaata videot: http://youtu.be/TAXIghJ9iPM
    TÜ_CV_-_Parts_2015_EST.doc

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument