Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Teede Kompetentsikeskuse loomine

    On vaja lõpetada olukord, kus seni karmistuvad normid ainult paberil ning nende kehtestamise analüüs puudub. Samuti ei pöörata riiklikult tähelepanu keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele, kohaliku ressursi kasutamisele ning tee hoolduskuludele eluea jooksul. Ehitajalt nõutakse innovatsiooni, samas kui normdokumentidega on ette antud kitsad tolerantsid, mis igasuguse insenerimõtte juba eos nullivad. Töötada välja uued ja jätkusuutlikud lahendused kogu sektorile, vähendada kogukulusid riiklikult.

    Tellija peab saama targaks ning lähenema igale objektile individuaalselt, saades selleks tuge ja oskusteavet sõltumatult kompetentsikeskuselt. On vaja lõpetada olukord, kus seni karmistuvad normid ainult paberil ning nende kehtestamise analüüs puudub. Samuti ei pöörata riiklikult tähelepanu keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele, kohaliku ressursi kasutamisele ning tee hoolduskuludele eluea jooksul. Ehitajalt nõutakse innovatsiooni, samas kui normdokumentidega on ette antud ääretult kitsad tolerantsid, mis igasuguse insenerimõtte juba eos nullivad. Eelnimetatud probleemidele tuleb läheneda komplekselt - lõpetada tee omanike, ehitajate ning kasutajate omavaheline vastandamine ning luua Eestisse maailmatasemel teaduspõhine kompetentsikeskus tee-ehituse valdkonnas. Töötada välja uued ja jätkusuutlikud lahendused kogu sektorile, mida kahjuks praegune Maanteeamet ei ole eesmärgiks võtnud. Mida paremas seisukorras on teed, seda väiksemad on kulutused autoremondile, kütusele ning teehooldusele.

    Vajaduse selleks tingib ühiskonna suurem ootus teede kvaliteedile ja elueale. Riikliku rahastuse järjepidev vähenemine ning kontsentreerumine peamiselt põhimaanteedele. Samuti lõpevad lähiaastatel Euroopa Liidu fondide poolt antavad ehitusrahad ning tulevikus laristamisele enam ruumi ei ole. Eestis on olnud pidev teede alarahastus ja olukord on süvenemas. Teede esmase remondiga jäädakse lootusetult hiljaks ja siis tuleb teed juba rekonstrueerida või uuesti ehitada, mis läheb kordades kallimaks õigeaegsest remondist. Oleme sattunud surnud ringi, kus justkui kogu aeg ehitatakse, samas lagunevate kilomeetrite hulk on kordades suurem. Poliitikute jaoks on oluline näidata ehitatavate/rekonstrueeritavate kilomeetrite hulka, kuid paika peab klassikalised ütlused: „Me ei ole nii rikkad, et lubada omale odavaid asju“, „kui tahad korraga head ja odavat, pead peale odava soetamist hiljem hea ja kalli asemele soetama“. Juba olemasolevate lahenduste juures oleks võimalik 20% kallimalt ehitades pikendada teede eluiga umbes 2 korda. Kompetentsikeskuses uuritakse lahendusi, mis ehk isegi vähendaksid kulutusi, samas kui tee kasutusiga pikeneb.

    Hiljutiloodud Teedeklastri tulevik on lahtine (sõltub EAS-i rahastamise jätkamisest). Kompetentsikeskus on selle loogiline jätk. Kui seni käiakse mujal maailmas vaatamas, mis on ehituses uut, siis tulevikus on vastupidi – mujalt maailmast tullakse Eestisse vaatama, milliseid uusi lahendusi on võimalik rakendada. Lähiregioonis taoline asutus puudub, peamiselt tegelevad arendusega suured eraettevõtted (tee-ehitusmasinate-, ehitusmaterjalide tootjad), kelle tulemused ei pruugi olla alati 100% usaldusväärsed.

    Mõned punktid, millega kompetentsikeskus tegelema hakkab:
    1. Teede ehituse põhimõtted ei ole sisuliselt viimase 100 aasta jooksul muutunud, samas kui tehnoloogia ning tehnika areneb endiselt meeletu kiirusega. Tehnoloogia integreerimine teedesse peab saama normiks. Näiteks elektroonilised liiklusmärgid, mis on seotud tees olevate kliimaanduritega, helendavad teemärgistused, tee ühildumine autode tarkvaraga jms.
    2. Eesti on klimaatiliselt üsnagi omapärane. Kui Helsingis on aastas umbes 12 külmumis-sulamistsüklit, siis Tallinnas kuni 90. Külmumine-sulamine on peamine külmakergete ja katete lagunemise põhjuseid. Uurida ilmastikukindlamate lahenduste võimalusi nii asfaldi kui aluskihtide osas.
    3. Filtratsiooni määramine. Hetkel kohustuslikult kasutatavad meetodid ei kajasta täitematerjalide tegelikku käitumist konstruktsioonis, samuti on nõutavad piirväärtused teaduslikult tõendamata. Välja töötada pädev metoodika.
    4. Deformatsiooni- ja kulumiskindlamate asfaltsegude väljatöötamine.
    5. Kuna uusi karjääre praktiliselt enam ei avata ning olemasolevate karjääride materjal ei vasta normidele, on vaja olemasolevate materjalide paremat taaskasutamist, rikastamist ja ümbertöötlemist uurida (nt põlevkivituhk, stabiliseerimine). Võimalusel peaks kasutama ehituseks lähimat karjääri, et vähendada transpordiga tekkivat ökoloogilist jalajälge. Maanteeamet kasutab suurematel objektidel aluskihis tardkivimit, mis 100% tuuakse välismaalt sisse. Selle asemel uurida, kuidas kasutada rohkem kohalikku materjali ning toetada Eesti ettevõtlust.
    6. Kompetentsikeskusel peab olema võimalus kaasa rääkida ehitust reguleerivas seadusandluses. Praegu tehakse mitmeid uuringuid projektipõhiselt ja hoogtöö korras lauasahtlisse ja suuremat kasu neist ei ole. On ka vastupidiseid näiteid, kus ühe uuringu põhjal tehakse liiga kaugeleulatuvaid järeldusi ning ebamõistlikke kohustusi ehitajatele.
    7. Kaasata TTÜ, TTKK ja Tehnokeskuse laboreid ja teadmisi ning soetada uusi olulisi laboriseadmeid (eriti bituumeni uurimiseks).
    8. Teha uute lahendustega katselõike, monitoorida neid pikaajalise korduvmõõtmisega ja ehituse käigus paigaldatud anduritega.

    Loome uut tulevikku juba täna!

    Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=qlTA3rnpgzU

    Kompetentsikeskus mitte kui eraldi asutus vaid pigem erinevaid eksperte ja asjatundjaid siduv ühing?

    Jah. Selline katusorganisatsioon, mis ei pea ise omama tööruume ja laboreid. Nagu hr Kendra oma vastulauses ilusasti on öelnud, siis oluline ongi koostöö parendamine juba olemasolevate uurimisasutuste, ülikoolide vahel. Projektipõhise hoogtöö lähenemise asemel süsteemsem andmete analüüs ja järelduste tegemine

    Lisa pooltargument

    Kuna siia ei saanud väga pikalt kirjutada, miks ma olen antud ideele vastu, siis lisan selle eraldi lingiga:
    https://drive.google.com/file/d/0B71x03eUH21OMXN1UXhJWDVJSjg/view?usp=sharing

    Kuilugesin ainult ideed, tundus meeldiv. Mardi vastuskiri aga on päris hästi argumenteeritud. Sildivahetusega teemasse raha sisse ei too ja raha on vast ehk kõige olulisem mis puudu jääb. Teiselt poolt on tänased uuringud hajutatud laiali erinevate asutuste vahel ja paljuski on oskajad/teadjad alakoormatud või tegelevad elatise saamiseks teemadega, kus nad ühiskonnale nii palju kasu ei too kui võiks. Võibolla üks võti on ühistegevuses, mitte uue institutsiooni loomises. Oluline on, et oskajad-teadjad omavahel tihedalt suhtleks. Tehnokeskuse tulevik on ebamäärane - riik peaks kindla otsuse tegema, kuidas edasi. Uuringud on hajutatud TKTK, TTÜ ja TK vahel, lisaks aegajalt mängivad kaasa ka üksikud teised tegijad (rääkimata nimedest). Mardil on ses mõttes õigus et alusuuringud on kallid ja me ei suuda kõike ise leiutada. Põhilised eripärad Eesti vs muu maailm seonduvad idees näidatud külmatsüklite ja paekivi parema kasutusega. Järelikult tuleks katsetamiste osas just selles suunas tegutseda. Kompetentsikeskus võiks olla pigem see mitteformaalne ühendus mis tegijaid seob.

    Teema on huvitav, kuid ei saa olla poolt, ega vastu. Neutraalse argumendina ütleksin, et uue kompetentsikeskuse loomise asemel peaksime kompetentsi kui sellist hindama ja väärtustama. Komptentsikeskusteks on ülikoolid ja kui seal ka kompetentsi ei ole, siis ei ole kusagil.
    Seega peab olema kompetentsile tellimus. Alustame näiteks väärtuspõhistest riigihangetest. On ebakompetentne osta kompetentsiteenuseid hinnapõhiselt. Ja seda ebakompetentsust meil jagub küllaga.

    Lisa vastuargument