Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Rattahoid

    Idee tuleneb suhteliselt suurest probleemist, millele pole siiani lahendust leitud kuid mille lahendus võiks olla päris lihtne. Meil on kortermajades elavad inimesed, kes omavad või tahaks omada jalgratast kuid on iga päev probleemi ees- kus hoida oma kaherattalist sõpra. Selliseid kohti aga, kuhu rattahoid rajada on kortermajade juures küllaga (soojussõlmed, keldrid, garaažid, tühjad kaubanduspinnad jne). Isik saab oma rattale lunastada parklas koha. Puhtam keskkond, tervislikumad inimesed!

    Idee hõlmab paljusid valdkondi ning esialgu tuli pikalt mõelda, mis kategooria alla see idee kirja panna. Idee teostumisel saaks inimesed võimaluse liigelda rohkem jalgrattaga. Sega oleksid inimesed tervemad ja tugevamad. Rohkem rattaga liiklejaid tähendaks vähem liiklust ja seega ka müra ja saastet ja seega puhtamat keskkonda. Väiksema tihedusega liiklus oleks turvalisem ning sujuvam ning ei lõhuks nii palju teid. Võimalus paigutada ratas mujal kui oma korteris, tähendab puhtamat trepikoda ning korterit. Ka ratta rõdul hoidmine vähendab selle eluiga ning võimalus hoida seda ilmastikukindlalt on selles suhtes suur pluss.

    Kogu idee hakkas hargnema järgmisest meediaartiklist: http://tallinncity.postimees.ee/2878345/linlane-kuhu-ma-ratta-linnakorteris-panen-riputan-elutoa-lakke-voi. See pani mõtlema võimalusele, et kas antud probleemile võiks olla lahendus. Järgnevalt pakun lahenduse välja.

    On suhteliselt palju neid maju, mille keldrites või juuresolevates ehitistes ei ole mitte keldriboksid vaid tehn ruumid nagu soojussõlmed, alajaamad jms. Need ruumid olid nende seadmete jaoks mõeldud nende ehitamise ajal mitukümmend aastat tagasi. Tänapäeva tehnika juures pole nende jaoks enam kogu seda ruumi vaja ning need seisavad kasutult ning paljusid neist isegi köetakse. Need ruumid saakski kohandada rattahoiu ruumideks.

    Hoiuruumil on eraldi sissepääs, mis on varustatud kaasaegse läbipääsusüsteemiga näiteks läbi telefonirakenduse isikutuvastuse või sõrmejäljelugejaga (ka muid variante võib kaaluda kuid peamine võiks olla, et isik, kes siseneb peab olema tuvastatud). Isiku sisenemine läbi ukse registreeritakse ka logis, mis on hiljem vaadeldav. Ruumis sees on vähemalt kaks kaamerat, millest üks salvestab siseneja ning teine tema tegevuse hoiuruumis. Kaamera pilt salvestatakse koheselt läbi interneti serveris. Loomulikult on ruum varustatud valveseadmetega, mis tuvastab autoriseerimata sisenemise ning saadab signaali turvafirmale kes sellele reageerib. Kogu see süsteem tagab piisava turvalisuse ning peaks veenma ka potentsiaalseid kliente.

    Rattaid saab paigutada ka suhteliselt väiksele pinnale, kui kasutada selleks rattapaigutus tehnoloogiaid. Rataste seinakonksud on katsetuste kohaselt kõige efektiivsemad. Selliselt võib ka suhteliselt väike ruum mahutada mitukümmend kuni isegi mitusada ratast.
    Kogu teenus seisneb siis selles, et klient, kellel on jalgratas, lunastab endale kuutasu (või aastatasu) eest rattakoha ning võib piiranguteta siseneda hoiuruumi oma ratta paigutamiseks või võtmiseks. Teenus on kasutatav ööpäevaringselt. Ratta omanik ei pea enam tassima ratast treppe mööda üles, reostama tihti porise rattaga lifti ja/või koridori ning hoidma seda niigi väärtuslikul korteripinnal või rõdul. Teenus oleks saadaval kõigile ümbruskonna majadele. Muidugi oleks võimalik rajada ka rattahoid vaid ühe maja elanikele aga seda siis vastava tasu eest.
    Kohad kus sellised hoiuruumid ära tasuksid, on tihedamalt hoonestatud kortermajade piirkonnad. Üldisel hinnangul ja väiksemate küsitluste tulemusel peaksid need parklad asuma vähem kui kilomeetri raadiuses teenuse kasutajast ehk 500-700m raadiuses, mis tähendaks seda, et piisava huvi korral saaks neid rajada nendesse piirkondadesse 1km vahemikuga.
    Juhul kui sobivat pinda läheduses pole, oleks võimalik ka projekteerida selleks otstarbeks teisaldatavad konteinerid (näiteks merekonteinerist ümber ehitatud ning linnapildi jaoks sobivaks kujundatud), mida saaks paigaldada sobivasse kohta, kui teenust selles piirkonnas vajatakse. Selliselt paigaldatud hoiuruum võib pakkuda ka muid teenuseid näiteks koerte järel koristamiseks mõeldud kilekottide automaat, mootorrattaboks, sorteeritud jäätmete kogumispunkt jne. Kevadeti võib lisateenusena pakkuda ka rattahooldust. Kindlasti oleks võimalik disainida palju ilusam ja sobivam konteiner kui seda on näiteks prügikonteinerite hoidlad, mida tänapäeval majade juures näeme.

    Mõned selle idee eelised olen juba loetlenud. Siin kokkuvõtvalt loetlen need uuesti ning lisan veel mõned.
    Tervis- Inimesed liiguvad jalgrattaga ning on tänu sellele tervemad. Vähem keskkonnasaastet ja liiklusmüra on samuti tervisele kasulikum.
    Puhtam maja- poriseid jalgrattaid ei sõidutata mööda koridore ega liftis ning ei hoita korteris.
    Puhtam keskkond- vähem saastet ja müra.
    Turvalisem ümbruskond- kui kaob ära võimalus trepikodadest, keldritest ja rõdudelt rattaid varastada, on ka neid vargaid vähem. Turvalisem on ka liikluses kui liiklust on vähem
    Transport- Vähem liiklust ja teede lagunemist.
    Majandus- inimesed ostavad rohkem jalgrattaid.
    Seda loetelu võiks ilmselt veelgi jätkata aga need oleksid ilmselt peamised.

    Kokkuvõtteks on idee teostus suhteliselt lihtne ja lahendaks suhteliselt suure probleemi, mille tulemusel saaks sellest kasu kõik seotud osapooled.

    Vastulause Mattias Aabametsale. Kuigi ilmselt tunnete hästi serverite mahte ning pildiformaadi mahte, pole te siiski selle kõigi juures silmas pidanud ühte põhilist fakti- kaamerad salvestavad vaid liikumist ja aktiviseeruvad seega inimese sisenemisel hoiuruumi. Seega kogu teie arvutuskäik on asjatu sest kogu andmete hulk on vaid murdosa teie pakutud arvudest.
    Muidugi on need rattahoiukohad rajatavad ka ilma arenguidee abita kuid hetkel olen just siin oma idee välja käinud, kuna selline konkurss on parasjagu käimas. Arenguidee konkursi abiga oleks võimalik idee palju kiiremini ja suurema mahuliselt teostada ja seega aitaks ettevõtmise kasulikkust kiiremini saavutada.

    60 min videot ei pea sugugi salvestatama Teie poolt toodud formaadis, mingi standardne script võib selle rahulikult arvutisse jõudes konvertida mõistlikku formaati, näiteks vähendatud resolutsiooniga AVI. 1h videopilti salvestada umbes 300MB on täiesti veel täiesti tipptopp kvaliteet, mis ületab tunduvalt vajadust. Ka siis ületab salvestuse resolutsioon kaamerapildi oma tunduvalt. Tõenäoliselt saab tegelikult seda mahtu veel tubli 10 x väiksemaks optimeerida nii et turvakaamera kehv pilt enamvähem samavääriliselt edasi anda.
    Samuti saab programmeerida süsteemi salvestama ainult siis kui on alert.
    Samuti võiks ju kasutada mingit standardset turvalahendust mis kujutab endast tüüpilist rattalukku koos signalisatsiooniga. Ehk kui keegi luku lõhub, käivitab see samal hetkel korteris alarmi.

    Lisa pooltargument

    "Kaamera pilt salvestatakse koheselt läbi interneti serveris." Su poolt kirjeldatud turvameetmed on vägagi efektiivsed ja põhjalikud, ainult et sa oled unustanud välja arvutada, kui palju kettaruumi läheb serveril videote talletamiseks vaja. Seetõttu võtsin vaevaks ja sind natuke aidata: AVID DV25 PAL on üsna levinud turvakaamerate videoformaat. Üks tund videot ühest kaamerast kaalub umbes 11.65 GB. Kuna rattaruumi valvab 2 kaamerat, laetakse ühes tunnis serverisse üles 23.3 GB videot. Ühes päevas teeb see kokku 559.2 GB videot. Ütleme, et videoid hoitakse alles ühe nädala jagu. See tähendab, et nüüd kaaluvad alleshoitavad salvestised ühe korterelamu kohta 3.914 TB, Palju on eestis korterelamuid? Ütleme näiteks, et selline rattahoiuruum ehitatakse 10 000 korterelamusse, mis on tegelikult täiesti teostatav arv. Nüüd peab server olema suuteline talletama ühes nädalas... 39 144 000 TB, ehk, 39 144 PETABAITI, andmeid. See tähendab ka reaalselt seda, et Eesti internetivõrk peab olema suuteline lisaks olemasolevale andmesidele vahendama ühe nädala jooksul 39 144 PB andmeid. Kas sa tead kus veel niisuures koguses andmeid salvestatakse? Google serverifarmis ja Šveitsi maapõues olevas LHC osakestepõrgutis. Selle valvesüsteemi realiseerimiseks kuluv summa on lihtsalt üle mõistuse ebareaalne nende pooleldi roostes jalgrataste jaoks, mis keskmine eestlane oma keldris hoiab. Pealegi, kuigi see idee oma põhimõttelt on ise-enesest hea, on sellised rattaruumid kortermajade keldritesse rajatavad ka ilma Arenguidee abita.

    Lisa vastuargument