Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Võrdsed võimalused haridustee jätkamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks mõõduka intellektipuudega inimestele.

    Tänases Eestis puuduvad suurel määral edasiõppimisvõimalused põhikooli lõpetanud mõõduka intellektipuudega noortele. Ilma intellektipuudeta noorte puhul peame enesestmõistetavaks, et põhikooli-järgselt asutakse haridusteed jätkama. Mõõduka intellektipuudega inimesed väärivad sama võimalust. Peale selle, et tegemist on inimeste põhiõigusega, võimaldaks õppimis- ja arenguvõimaluste laialdasem pakkumine hoida kokku riigi kulusid tulevikus selle kontingendi eest hoolitsemisel.

    Viimastel aastatel on Eestis läbi viidud ja ollakse tänaseni läbi viimas reforme nii kutseõppe kui ka töö valdkondades. Esimesega on tegelenud haridus- ja teadusministeerium (HTM) ja teisega sotsiaalministeerium (SM). Eesmärkideks on olnud nii inimeste elujärje parandamine kui ka riigi rahadega kokkuhoidlikum ümberkäimine. Tänaseks on selgunud üks grupp inimesi, kes on esimesel juhul lihtsalt kahesilmavahele jäänud ja teisel puhul ei ole arvestatud kõikide olemasolevate võimalustega. Selleks grupiks on mõõduka intellektipuudega inimesed, eriti vanuses 16-35 eluaastat. Kuid seda viga on võimalik parandada!

    Intellektipuudega inimesed ja nende vanemad ei ole populaarne sihtrühm, kelle hääli poliitikud valimistel korjaksid. Valdav osa mõõduka intellektipuudega inimestest ei käi ka parlamenti ja KOVi valimas. On selge, et mõõduka intellektipuudega inimesed on haavatav sihtrühm ja nendega tegelejatel peab olema kõrge kutse-eetika. Nad mõistavad maailma omamoodi ning tihti nende arvamusest ei hoolita. Kindlasti on eetiliselt keeruline ka nende nimel esinemine ning kasvõi arenguidee kirjutamine.

    Viimastel aastatel HTM-i poolt läbiviidud kutseõppe reformis jäid mõõduka intellektipuudega inimesed sihtrühmana hoopiski välja. HTMi arvates on tegemist SMi teemaga. SM on selle sihtrühma kaasanud olulisena töövõimereformi juurde ning töötab välja süsteemi, mis võimaldaks neil osaleda tööelus kaitstud töö teenuse läbi kas Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Kahjuks ei ole SM aga pidanud oluliseks seda, et enne tööle asumist võiks inimene läbida ka kutselalase väljaõppe - HTMi roll töövõime reformi väljatöötamisel on olnud marginaalne.

    Minu arenguidee on: HTMi ja SMi poolt koostöös väljatöötatud terviklahendus mõõduka intellektipuudega inimeste kaasamiseks haridus- ja tööellu. Allpool minupoolne kirjeldus sellest, millised võiksid olla tegevused selle idee edukaks elluviimiseks ning mida me sellest võidaksime.

    Terviklahenduse saavutamise eeldus: ministeeriumide-vaheline koostöö. Kõige lihtsam on seda saavutada siis, kui kaks ministeeriumi võtaksid tööle ühe inimese, kes töötaks poole kohaga SMi tööelu arengu osakonnas ja teise poolega HTMi kutsehariduse osakonnas. Kui mina võidaksin arenguidee auhinna, siis olen valmis sellest iga kuu poole loovutama juhul, kui selline inimene jääks palkamata ministeeriumide pingsate eelarvete tõttu. Sellisel juhul annetaksin 500 eurot igal kuul mõlemale ministeeriumile.

    Tegevused:

    Riikliku koolitustellimuse suuruse selgitamine, kärjääriõpe põhikoolis, töö lastevanematega – põhikooli karjääriõpe peab sisaldama kutseõppeasutuste külastamist, õpilasel ja lapsevanemal peab olema ülevaade (heal juhul valiku)võimalustest. Mõned õppeained võiksid olla seotud juba kutseõppeasutustega.

    Rahastusmudeli väljatöötamine - vajalik on kulupõhine mudel, kõik õppe- ja kasvatustööga seotud tegevused peavad olema finantseeritud ühest allikast ehk HTMi poolt. Kohalikule omavalitsusele ei langeks enam kohustust tugiisiku leidmiseks (paljudel ei ole selleks inimesi ega rahalisi vahendeid) – KOV vastutaks vaid selle eest, et õpilane jõuaks õigeaegselt kooli ja saaks koolist koju. Õpilaskoduteenus, õppeaja vältel toimub rehabilitatsiooniteenus ehk kutserehabilitatsioon, töövõime hindamine, abiõpetaja, õpikeskkonna kohandamine, individuaalse õppekava loomine ja rakendamine, abivahendid, karjääriplaani koostamine jne – kõik oleks finantseeritud täies mahus HTMi poolt vastavalt õpilase vajadusele. Seoses haiguste või psüühilise seisundi halvenemisega võib meie kutseõppuri väljaõppe aeg pikeneda võrreldes nominaalajaga – ka see kulu peab mahtuma rahastusmudeli sisse.

    Õppekavaga seonduv – Räpina Aianduskooli Maarja Küla õpperühm koostab sellel kevadel oma viienda õppekava versiooni 8,5 aasta jooksul. See on naeruväärne. Õppekava täiendamisega peab muidugi jooksvalt tegelema, kuid tänapäeval HTMist ja INNOVEst tulevad seadused ja nõudmised ei ole alati adekvaatsed. Näiteks arvatakse, et intellektipuudega inimene saavutab teise taseme kutseõppe õpiväljundid sama ajaga nagu ilma intellektipuudeta kutseõppur. Õppekavad peavad lähtuma kutsestandardist, paljudel erialadel on meie sihtrühmale sobivad kutsestandardid loomata – täna on olemas vaid puhastusteenindaja ja abiaedniku teise taseme kutsestandardid mõõduka intellektipuudega kutseõppuritele.
    Mõõduka intellektipuudega kutseõppuritel on vaja eripedagoogi poolt läbiviidavaid üldharidusmooduleid, mis võimaldavad neil kas säilitada või siis edasi arendada oma akadeemilisi võimeid kui ka igapäevaoskusi. Suur osa õppeajast kulub õpilase ettevalmistamiseks tööeluks: alates kellatundmisest, personaalsest hügieenist, toiduvalmistamisest kuni sotsiaalse suhtlemise ja iseseisvalt ühistranspordis sõitmise treenimisele, silmaringi avardamisele jne. Ilma sellise ettevalmistuseta puudub mõte meie sihtrühmale eriala õpetada – ta ei tuleks töökeskkonnas toime. Seetõttu muutub õppeks kuluv aeg pikemaks – täna HTMis ja INNOVEs seda ei mõisteta.

    Pedagoogidega seonduv – kogemus näitab, et eriala õpetajal ei pea ilmtingimata olema eripedagoogi väljaõpet. Tänases Eestis puudub võimalus end koolitada ülikoolis erivajadusega õpilaste kutsepedagoogiks iluaianduse, köögiviljanduse, puuviljanduse jt. aladel, tõenäoliselt sellist aega ei tulegi. Seda enam tuleb rõhku pöörata täienduskoolitusele. Täna puudub kutsepedagoogidel võimalus täienduskoolitusele eripedagoogika valdkonnas, Tartu Ülikool pakub midagi sarnast, kuid keskendus eelkõige üldharidusõppe valdkonnale.

    Koostöö Töötukassa (TK) ja Sotsiaalkindlustusametiga (SKA) – saabuv töövõimereform võimaldab senisest paremini mõõduka intellektipuudega inimesel endale rakendust leida. TKl ja SKAl saavad olema vastavad kaitstud töö teenused. Kutseõppeasutustel peab olema kohustus koostööks mõlema asutusega alates õppuri esimesest õppeaastast. Sellega väldiks olukorda, kus kooli lõppedes inimene ei tea, mida ta edasi tegema hakkab. Järgmine samm inimese elus saab olla kaitstud töö teenusel tööle hakkamine, priimused võivad oodata parimal juhul töökohta ka avatud tööturul.

    Kutseõppe väljund ei pea olema tingimata avatud tööturg. Meie sihtrühma puhul on selleks ka kaitstud töö teenus.

    Mis muutuks paremaks, kui HTMi ja SMi koostöös saab väljatöötatud terviklahendus mõõduka intellektipuudega inimeste kaasamiseks haridus- ja tööellu?

    Kõigepealt ei rikuks me enam Inimõiguste Ülddeklaratsiooni artikleid 22 – 26 niipalju, kui me seda täna teeme. Teiseks muutuks see sihtrühm ahvatlevaks paljudele kutseõppeasutustele, kes seni on neid vältinud. Kolmandaks muutuks Eesti tsiviliseeritumaks kui varem. Neljandaks leevenduks tööjõupuudus. Viiendaks oleks meil suur hulk inimesi, keda 5 aastat peale põhikooli lõpetamist ei oleks vaja suunata väga kallile ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele, vaid kellest mõni tooks ehk maksudena riigile isegi sissetulekut. Kuuendaks elaks Eestis rohkem õnnelikke ja rõõmsaid inimesi.

    Paraku tuleb nõustuda, et kõnealune sihtrühm on jäänud Sotsiaalministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusvaldkondade vahele. Puudega inimesi tööle aidates oleks mõistlik mõtelda ka nende inimeste tööks ettevalmistamise peale; puudega inimeste kutsekoolitamisel tuleks mõtelda nende inimeste rakendamisele peale kooli lõpetamist. Nende küsimuste asjus ootaks just SoMi ja HTMi koostööd.
    Kõige tõsisem argument oleks muidugi see, et kui me suudame viia need puudega inimesed püsiva iseseisva toimetulekuni, vabaneks hulga inimesi tegelema riigi rikkust suurendavate töödega. Oli minulegi üllatav teada saada, et mõrkimisväärse vaimupuudega inimesi on töö leidnud isegi avatud tööturul. See potentsiaal on meil kasutamata.

    Täiesti toetan eel-kommenteerijad: töötukassa on hädas, et selliseid inimesi on palju ja nemad väga soovivad tööd teha, aga pole süsteemset lähenemist nende toetamiks.

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument