Haridus

Eesmärgiks on välja töötada õpimapi sisu, mis võtab arvesse laste arengut alates I kooliastmest kuni III kooliastmeni.Põhikooli lõpus avastatakse tihti, et varasemalt on mingi osa õpitust jäänud omandamata. Oluliseks saab kooli lõpetamine. Sellel hetkel tekib õpilastel soov enda õpinguid parandada, kuid puudub oskus nimetada, kus neil on jäänud midagi omandamata. Koostatav õpimapp seob erinevad teemad ning ühtne süsteem võimaldab õpetajal leida puudu olev lüli ning saada järjele vajaliku teemaga

Tehnika- või teadusraamatu lugemisel tekib tihti küsitavusi, kas kõigest ikka korrektselt aru saadi, eriti kui raamat on võõrkeelne. Raamatu paremaks mõistmiseks moodustub raamatust huvitatutest lugemisgrupp, mis kohtub peale iga kokkulepitud osa lugemist perioodiliselt. Kohtumisel arutletakse loetu üle, vastatakse teineteise küsimustele ja diskuteeritakse loetud teemal. Selline lähenemine võimaldab paremini loetut kinnistada, ebaselgustele vastuseid saada ja sarnaste huvidega kaaslaseid leida.

Mis juhtuks, kui koolis veedetud ajast oleks tunduvalt rohkem kasu?
Mis juhtuks, kui iga laps oskaks ise parandada enda enesetunnet, keskendumisvõimet, olla tähelepanelikum ja vähem stressis?
Selleks ei ole vaja muud, kui lühikesi tähelepanu ja meelerahu harjutusi, mille abil saab iga laps ise muuta enda meeleolu ja õppida paremini ennast juhtima. Läbi selle muutub ka kogu haridussüsteem. Eesti saab siin olla maailmas esimene. Uuri algatuse kohta lähemalt: www.vaikuseminutid.ee

Eesmärgiks on luua uuenduslik koolimudel, mis tugineb tänapäeva maailma parimatele teadmistele õppimisest ja õpetamisest. Loome praktiline eeskuju, kuidas rakendada kaasaegset muutunud õpikäsitust ning lõimida sotsiaalsete ning väärtuspõhiste pädevuste omandamine akadeemilise õppega.
Mudeli tahame reaalselt ellu viia Tallinnas Kalamajas ühe avatud kooli näitel, mis toimiks ka õppebaasina teistele Eestimaa koolidele ja õpetajatele.

Arenguideeks on välja töötada noortele huvitav ning kaasahaarav vabaharidusprogramm innovatiivsetest inseneri ja IT alastest tehnoloogiatest. Äratada noortes huvi matemaatika, programmeerimise, keemia ja muude täppisteaduste vastu, pakkudes neile tänapäevase tööstuse viimaseid võimalusi katsetada kohe täna. Nädalalõpu programmide sari pakub noortele võimalust saada giikiks - kasvõi nädalavahetuseks - ning õppida viimaseid tehnoloogiaid ise ehitades gadgeteid või luues äppe.

Mis oleks kui annaksime karjääri, majanduse ja ettevõtluse ainete eestvedamise õpilaste endi kätte – et nad korraldaksid oma tunnid ise, erinevaid külalisõpetajaid kaasates?

Väitlus arendab kriitilist ja loogilist mõtlemist, tiimitöö oskusi, loovust. Väitlus annab enesekindlust ning väljaütlemisjulgust. Eesti kutseharidus on suurte investeeringute toel kõvasti arenenud, ametioskusi õpetatakse professionaalselt. Ent jätkuvalt jääb puudu 21. sajandi oskuste arendamisest. "Lisaks teadmiste omandamisele on vaja koolis õppida ka kriitiliselt ja loovalt mõtlema, suhtlema ja koostööd tegema" - Artur Taevere (Noored Kooli asutaja ning Eesti meister väitlemises aastal 1997).

Eesti Programeerib 2020 peaeesmärgiks on pakkuda võimalust kõigile täiskasvanu inimestele, kes vajavad või soovivad enda täiendamiseks ja tööturul konkureerimiseks õppida või värskendada oma teadmisi programeerimisest. Programmi tulemusena on 2020. aastaks 80-90% Eesti Vabariigi territooriumil elavatest tööealiset täiskasvanud läbinud täies mahus kursuse ja saanud oskuse kasutada õpitut rakendada ja võimaluse rakendada oma (tulevases) töökohas.

Muudame õpikorralduse paradigmat, “hariduse andmise” asemel õpetame õppima.
Uues, täieliku e-õppe korraldusega koolis toimub õpitegevus ainult internetikeskkonnas, õpilased ei kogune koolimajja, vaid õpivad neile sobivas kohas. Õpilasi ei määrata klassidesse ja õpiaega ei jaotata tundideks, õpitakse vastavalt soovile ja võimalustele moodustatud gruppides või üksinda. Õppimist juhendavad õpetajad kokkulepitud kommunikatsioonivahendite kaudu, tavaliselt interneti vahendusel.

Idee oleks süvendada praktilise õppe osakaalu meie haridussüsteemis. Õppinud ülikoolis pea kolm aastat ning vestelnud kaastudengitega on selge, et praegune õpe kõrghariduses on liiga raamatupõhine. Selle probleemi lahendamiseks pakuks välja luua koostöö Eesti ettevõtete ning õpilaste vahel. Koostöö käigus annaksid firmad õpilastele lahendada reaalelulisi ülesandeid.

Üleaineline digitaliseeritud õppeplatvorm, mis toetab nii e-õpet kui ka kohapealset õppetööd. Ühendab omavahel õppeainete sisu ja toob välja nende omavahelised seosed, andes põhjalikuma ja samas ülevaatlikuma arusaama õpitust.

Infotehnoloogia on muutnud avaliku- ja erasektori teenused efektiivsemaks, kuid sellega kaasnevad ka ohud - kübermaailmas tegutsevad nii heade kui halbade kavasustega inimesed. Küberturvalisuse õpetamine on väga oluline - kui inimesed küberruumist tulenevaid ohtusid ei teadvusta, võib nende mõtlematu tegevus omada mõju riigi majandusele, julgeolekule või inimeste enda elule ja tervisele. Alljärgnevas on toodud sammud küberturvalisuse edendamiseks, alustades üldhariduskoolidest.

Eesti tööstus on nõrgal tasemel omatoodangu ja ekspordi poolest: Allettevõtlus on vähekasumlik. Inimesed lahkuvad riigist. On eluliselt vaja omatoodangut ja kaubamärke. Maailmas on näiteid, kus Leiutava Probleemilahenduse Teooria TRIZ aitab leiutada, konstrueerida, disainida oluliselt uut. Alustuseks tuleb koolitada 1000 loovustehnika TRIZi spetsialisti välismaiste koolitajate abiga, luua eestikeelne õppekirjandus loovustehnikast. Jõuda sinnamaani, et ka kõige väiksemas ettevõttes oleks omatood

Olemasolevate maakoolide põhjal tuleb luua kogu Eestit kattev õpilaskodude võrgustik välismaal töötavate Eesti kodanike lastele. Ideed tuleb testida pilootkooli näitel.
Maapiirkondades on valdavalt kordades üledimensioneeritud haridustaristu. Samas töötab hinnanguliselt 100 000 Eesti kodanikku välismaal ja tuhanded lapsed ei ela oma vanematega. Õpilaskodude rajamine maakoolide juurde panustaks tõhusalt hiiglaslike sotsiaal- ja regionaalprobleemide lahendamisse ning globaalsesse eestlusse.

Interaktiivne rakendus aitab õpilasi saada aru eelarvest ja rakendada oma teadmisi erinevates olukordades – projektist kuni ühiskonda kujundavate otsusteni. Lihtne eelarvestamise tööriist on abiks nii põhikooli õpilastele aineüleseks õppeks kui ka projektide, kampaaniate ja isegi organisatsioonide eelarvete koostamiseks.

Tervist ja arengut tagava liikumise minimaalne hulk lastel ja noortel on 60 minutit liikumist päevas. Selles mahus liigub Eesti kooliõpilastest 14%. Nutiseadmed on drastiliselt meie lapsi passiivsemaks muutnud, ilma, et me seda isegi märkaksime. Kuna lapsed on suurema osa päevast koolis ja liikumisel on ka oluline roll õpitulemuste parandamisel, teeme ettepaneku luua koolides aktiivset liikumist soodustav keskkond ja panna lapsed igas koolitunnis 10 minutit aktiivselt liikuma.

Olukord, kus õpetajate palgatase on alla riigi keskmise, aga riigi fookus on selgelt eraettevõtlusel, loob sobiva pinnase selleks, et ettevõtjad asuksid ise üldhariduse rahastamist toetama. Ettepanek on luua sihtasutus, mis pakub ettevõtetele mugava ja usaldusväärse partneri üldhariduskoolide toetamiseks.

Sihtasutus võiks aastaks 2017 vahendada ettevõtete toetusi vähemalt 30 üldhariduskoolile. Kvaliteetsem haridus arendab Eesti majandust ja tõstab nii õpilaste kui õpetajate elukvaliteeti.

Väga kummaline ja samas ka absurdne on olukord, et ikka veel ei ole hiljemalt gümnaasiumi õppekavas kohustuslikku rahandusainet. Ometi on rahadega hakkama saamine elu üks olulisemaid aspekte. Seega minu konkreetne ettepanek on muuta "eraisiku rahandus" hiljemalt gümnaasiumis kohustuslikuks õppeaineks.

Inimene, soovib privaatsust, elada, olla haige ja ka surra oma pesas, kodus. Pikaajaline elukaaslane on lahkunud, sõbrad-sugulased kadunud, lapsed võõrandunud. Kodu leevendab kaotusvalusid ja täidab maailma, loob vajalikkuse tunnet. Eakate hoolekandesüsteemid, aga ka haigete, puuetega inimeste ning töö ja olmeinvaliidide hoidesüsteemid peaks olema orienteeritud eesmärgile – elada nii kaua oma kodus kui see on võimalik ja ka materiaalselt põhjendatud. Sellele prioriteetile on ehitatud ka

Tänases Eestis puuduvad suurel määral edasiõppimisvõimalused põhikooli lõpetanud mõõduka intellektipuudega noortele. Ilma intellektipuudeta noorte puhul peame enesestmõistetavaks, et põhikooli-järgselt asutakse haridusteed jätkama. Mõõduka intellektipuudega inimesed väärivad sama võimalust. Peale selle, et tegemist on inimeste põhiõigusega, võimaldaks õppimis- ja arenguvõimaluste laialdasem pakkumine hoida kokku riigi kulusid tulevikus selle kontingendi eest hoolitsemisel.

Rekonstrueerida või ehitada Ida-Virumaale ja täita sisuga nn. Keeltemaja.