Ideed

Firma „Tuvi“ ellukutsumiseks on Eestis juba poolele teele vastu tuldud, meil on hästi toimiv digiretseptide süsteemi sisestamise ja digiretseptidel alusel ravimite väljastamise süsteem. Tuleb luua digiapteek/E-pood (võibolla see ei taha mahtuda käesolevasse seadusandlusse, aga ma ei leidnud ka vastuolusid). Et mitte luua uusi laosüsteeme oleks see ravimite E-pood varustatud olemasolevate apteekide poolt. Maakondade keskustes, aga võibolla ka mõnes teises punktis(kui see on logistiliselt õige) a

Tagasiside andmise e-keskkond, kus saab kiita või kritiseerida kõike ja kõiki. Saab avaldada tänu meeldivale poemüüjale või vastupidiselt kritiseerida kehva teenindust. Võib jätta tagasisidet konkreetsele isikule aga ka anonüümselt võõrale tänaval abistajale. Nimelisele tagasisidele saab enese autoriseerides ka vastata.

Antud idee pakub mudeli köigi Eesti avalike teenuste ümbermötestamiseks, teenusteturu avamiseks, avaliku sektori innovatsiooniks ja uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks.
Kesksed märksönad: vabakond, avatud teenusteturg, AirBnB praktikate kasutamine avalikus halduses, riigireform koos seniste avalike teenuste auditeerimisega ja andmekogumise ja töötlemise tsentraliseerimine, et válistada igasugune dubleerimine.

Taristu protsesside juhtimiseks ja turvaliseks andmevahetuseks infosüsteemide vahel. Põhirõhk on protsesside juhtimisel, andmete töötlemisel ning turvalisel peer-to-peer andmevahetusel põhinevate teenuste loomisel. Taristus saab kasutada pilvetehnoloogiaid ning juba olemasolevate infosüsteemide poolt pakutavaid teenuseid/andmebaase ning ressursse. Seega on tegemist lahtise arhitektuuriga ning areneva infotehnoloogilise keskkonnaga.

Eesmärk on arendada programm, mis suudab genereerida eestikeelsele videole eestikeelsed subtiitrid. Hetkel selleks ühtegi toimivat lahendust ei ole ja subtiitrite loomine ja videosse lisamine on väga mahukas töö. Meie senised katsetused videole subtiitrite lisamist omajagu lihtsamakas teha on läinud edukalt ja oleme suutnud luua süsteemi, mis kogu protsessi mitu korda kiirendab ja nüüd on huvi seda veel paremaks teha.

Idee on rajada Eesti disainkäsitöö pood, kus oleks lisaks kõigele, mis puudutab lõnga, lõngast alates, müügil ka ökotooted.

Kuna mahemajandamise ja mahejuhtimise (vaata samanimelist arenguideed teaduse valdkonnast) üks põhimõtetest on tasakaal, siis ei peaks Eesti riigi tasandil piisama ainult riigieelarve (2015.a. maht ca 8,5 miljardit EUR) tasakaalust. Sama tasakaalu põhimõtet tuleb kasutada ka Eesti riigi ekspordi-impordi bilansi osas, mis on kahjuks väga pika aja jooksul olnud negatiivne ehk tasakaalust väljas.

Eestis korraldatakse kaht, teineteist mõneti dubleerivat ideekonkurssi, üks Äripäeva ja teine Arengufondi eestvedamisel. Kui pidada mõlema eesmärgiks saavutada senisest edukam, parem Eesti, oleks soovitatav need konkursid ühendada, tänu millele saaks koguda eduka Eesti ideede vallas parima mõttesaagi, 365 päeva jooksul settinud ideed. Konkurss peaks olema rahvusvaheline, kolmekeelne, magnetiks väärikas auhinnafond.

Eesti on erakordne valem - väike ja plastiline; geograafline/ kultuuriline eraldatus ja isetadvus; innovatsiooni iha ja ideede puudus. Maailma kasvav populatsioon ja muutuv ühiskond otsib uusi lahendusi. Teaduspõhine lähenemine loob palju hüpoteese ja teooriaid, aga iga praktik teab, et hüpoteesi saavutamiseks on vaja: katsetada, katsetada, katsetada. Pakun välja, et müüme Eesti maha kui mudelriigi, kus vastu saadav hüve maksab kinni Eesti rahva sotsiaalse heaolu, haridus ja tervishoiu süsteemi.

Rakendus, mis võimaldaks nutitelefoni või arvuti abil õhtuse poeskäigu päeval telefoni või arvuti vahendusel ära teha.

Ühelt poolt suurenev inimpopulatsioon ja sellest tingitud suurenev nõudlus loomsete toodete järele ning teiselt poolt üha suurenev antibiootikumiresistentsete tüvede sagedus haigusetekitajate seas on kaks põhilist tegurit loomavaktsiinide kasvava vajaduse taga. Meie meeskonna eesmärgiks on välja töötada uut tüüpi vaktsiine, mis pakuksid kaitset mitmete laialt levinud loomapatogeenide vastu.

Idee on luua infosüsteem, mis võimaldab kokku viia üürniku ja üürileandjad. Loodava süsteemi kaudu saab üürileandja kontrollida, kas potentsiaalse üürniku kohta on olemas varasem positiivne või negatiivne tagasiside. Samal ajal saab üürnik kontrollida, millise üürileandjaga on tegemist. Selline süsteem distsiplineerib üürnike ja üürileandjaid tegutsema vastavalt üürilepingus võetud kohustustele ja õigustele.

Minu arenguideeks on kasvatada organisatsioon, mis suudab tuua Eestisse parimad sotsiaalsektori innovaatilised praktikad välisriikidest ning need praktikad kohandada ja juurutada psüühilise erivajadusega täiskasvanutele Eestis. Usun, et parim innovatsioon luuakse teiste kogemustest ja praktikatest õppides ning neid edasi arendades.

Luua riikliku toega uued asulad, kus avaliku sekotri ehk riigi omandis olevaid elupindu pakutakse, et niimoodi maakohtadesse elu viia. Eelisjärjekorras saavad elama asuda need, kel piirkonna jaoks töökohti loovad reaalsed äriideed on.

Tehniline lahendus isiku tuvastamiseks nutitelefoni abil (alternatiiv ID kaardile).

Meeste ja naiste sissetulekute erinevus Eestis on suurim Euroopa Liidus - 30%. Olles IT lahendustelt vaieldamatult maailmas esirinnas, kõlgume me sotsiaalse ebavõrdsuse osas mõne areneva Aafrika või Lõuna-Ameerika riigi tasandil. Probleem vajab lahendamist. Soovin läbi viia põhjaliku uuringu Eesti naiste väärtustest seoses rahaga, nende teadlikkusest finantsküsimustes ja tuleviku planeerimises. Uuringu tulemuste põhjal soovin pakkuda teenuseid finantshariduse edendamiseks naiste hulgas.

Plaanis on luua inimeste saavutuste andmebaasi, kuhu saab sisestada loetud raamatud, vaadatud filmid, külastatud kohad, maitstud road, proovitud spordiliigid jne.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng ning erinevate valdkondade automatiseerimine võib Eestis lähiaastakümnetel tööta jäämise riski seada lausa 70 protsenti hõivatuist ehk 431 000 inimest, kirjutas hiljuti Siim Sikkut (1). Selleks, et tulla toime struktuursete muutustega, tuleb Eesti inimressurssi maksimaalselt rakendada. Tuleb käivitada intensiivõppeprogramm juba tööturul olevate Eesti inimeste ümberkoolitamiseks IKT spetsialistideks.

Infotehnoloogia on muutnud avaliku- ja erasektori teenused efektiivsemaks, kuid sellega kaasnevad ka ohud - kübermaailmas tegutsevad nii heade kui halbade kavasustega inimesed. Küberturvalisuse õpetamine on väga oluline - kui inimesed küberruumist tulenevaid ohtusid ei teadvusta, võib nende mõtlematu tegevus omada mõju riigi majandusele, julgeolekule või inimeste enda elule ja tervisele. Alljärgnevas on toodud sammud küberturvalisuse edendamiseks, alustades üldhariduskoolidest.

Idee keskmes on mobiilipõhine lapsevanematele mõeldud tekstsõnumite programm, mis saadab vanema(te)le lapse arengufaasile vastavat infot ja meeldetuletusi lapse arengu toetamiseks ja mitmesuguste riskide ennetamiseks. Esialgu saavad lapsevanemad tekstsõnumid endale tellida, õnnestumise korral saab programm olla tulevikus ID-kaardi põhiselt universaalne, millest vanemad võivad soovi korral loobuda. Programmi saaks seostada ka teiste e-teenustega nagu näiteks e-kool ja riigi vanemluskampaaniad.

Idee oleks süvendada praktilise õppe osakaalu meie haridussüsteemis. Õppinud ülikoolis pea kolm aastat ning vestelnud kaastudengitega on selge, et praegune õpe kõrghariduses on liiga raamatupõhine. Selle probleemi lahendamiseks pakuks välja luua koostöö Eesti ettevõtete ning õpilaste vahel. Koostöö käigus annaksid firmad õpilastele lahendada reaalelulisi ülesandeid.

Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteem peab hakkama tootma tehnoloogiaid ja teadmisi mis on konverteeritavad rahaks.

Eesti teadus on maailmale suures osas "kasulik loll". Isegi kui midagi avastakse, siis puudub enamjaolt ökosüsteem teemaga praktikasse minemiseks.

Teadusteemade rahastuse oluliseks komponendiks peab olema lisaks kvaliteetsele publitseerimisele ja tsiteeritavusele ka otsese majandusliku kasu komponent.

Konkurssi korras jagada korra aastas doktorantidele 30 000 EUR per inimene ettevõtluse stardikapitaliks äriplaani alusel. S.t. Kui 3 inimest liituvad ja loovad ühiselt ettevõte siis nad saaksid 90 000 EUR seadmete, palgaraha ning turundamise jaoks.

Arenguideeks on töötada välja, lisaks senistele „rahva rikkuse mõõtmise“ viiside sisemistest komponentist lähtuv uus, täiendav SKP arvutamise viis, alamkomponendid, komponentide sisendid ja vastavad edukuse näitajad: mis baseeruvad loovuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi sisenditel ja -hindamisel ning arvestavad loovusest tulenavat mõju spetsiifikat (n: edaspidi kirjeldatud 4(5) astmelist väärtusloome ahelat)…,sest valedele väärtustele ja näitajatele keskendumine lõhub pikaajalist väärtust.

Eesmärgiks on välja töötada õpimapi sisu, mis võtab arvesse laste arengut alates I kooliastmest kuni III kooliastmeni.Põhikooli lõpus avastatakse tihti, et varasemalt on mingi osa õpitust jäänud omandamata. Oluliseks saab kooli lõpetamine. Sellel hetkel tekib õpilastel soov enda õpinguid parandada, kuid puudub oskus nimetada, kus neil on jäänud midagi omandamata. Koostatav õpimapp seob erinevad teemad ning ühtne süsteem võimaldab õpetajal leida puudu olev lüli ning saada järjele vajaliku teemaga

Rekonstrueerida või ehitada Ida-Virumaale ja täita sisuga nn. Keeltemaja.

Eesti-Liivimaa piir, mis oli muistne sõjatee ja mis on looduses alles, oleks vaja teha oma inimestele ja turistidele ajalooliselt atraktiivseks matka- ja spordirajaks, kus kõik ajalooline, sh. muud sõjateed, koopad kuhu varjuti jms. on varustatud stendidega ja viitadega.

Luua „Otsin äripartnerit“ teenus

*Kontaktide loomiseks välismaa ettevõtjatega
*Nii juba tegutsevatele kui ka uutele alles alustavatele
*Esimeses etapis nt Soome, Leedu, Läti

Tegevused:
Luua portaal, korraldada üritusi, promoda ajakirjanduses
Analoogne teenus:
www.te-palvelut.fi/te/fi/tyonantajalle/yrittajalle/yrittajakumppani_tai_jatkaja/index.html

Eesti tööstus on nõrgal tasemel omatoodangu ja ekspordi poolest: Allettevõtlus on vähekasumlik. Inimesed lahkuvad riigist. On eluliselt vaja omatoodangut ja kaubamärke. Maailmas on näiteid, kus Leiutava Probleemilahenduse Teooria TRIZ aitab leiutada, konstrueerida, disainida oluliselt uut. Alustuseks tuleb koolitada 1000 loovustehnika TRIZi spetsialisti välismaiste koolitajate abiga, luua eestikeelne õppekirjandus loovustehnikast. Jõuda sinnamaani, et ka kõige väiksemas ettevõttes oleks omatood

Mahemajanduse ja mahejuhtimise uudne teooria toetub järgmistele põhimõtetele:
- areng(mitte ajada segi kasvuga, sest kasv saab olla arengu tulemus;
- tasakaal;
- mitmekesisus;
- väärtustel põhinemine;
Mahemajandamise ja mahejuhtimise teaduslikuks aluseks on näiteks entroopia mõiste ja termodünaamika (TD) seadused(eriti esimene ja teine TD seadus), gravitatsiooniseadus jt. loodusseadused, looduslikud protsessid ja meie esivanemate kultuuri ning majandamisoskuse pärand;

Eesti Programeerib 2020 peaeesmärgiks on pakkuda võimalust kõigile täiskasvanu inimestele, kes vajavad või soovivad enda täiendamiseks ja tööturul konkureerimiseks õppida või värskendada oma teadmisi programeerimisest. Programmi tulemusena on 2020. aastaks 80-90% Eesti Vabariigi territooriumil elavatest tööealiset täiskasvanud läbinud täies mahus kursuse ja saanud oskuse kasutada õpitut rakendada ja võimaluse rakendada oma (tulevases) töökohas.

Tehnika- või teadusraamatu lugemisel tekib tihti küsitavusi, kas kõigest ikka korrektselt aru saadi, eriti kui raamat on võõrkeelne. Raamatu paremaks mõistmiseks moodustub raamatust huvitatutest lugemisgrupp, mis kohtub peale iga kokkulepitud osa lugemist perioodiliselt. Kohtumisel arutletakse loetu üle, vastatakse teineteise küsimustele ja diskuteeritakse loetud teemal. Selline lähenemine võimaldab paremini loetut kinnistada, ebaselgustele vastuseid saada ja sarnaste huvidega kaaslaseid leida.

Uuendus „Akordne Vioola“ (A/V) pakub rikastada poogenpilli võimalusega esitada akorde vaheldumisi sooloepisoodidega. Muusika eriti märgistab akordseid instrumente, selliseid nagu klaver, harf, akordeon, kannel, kitarr... Poogenpillid algselt sellesse rühma ei kuulunud. Nad olid loodud 16. sajandil ühehäälsetena. Esitatud töö sisaldab 9 (üheksa) lisaseadet, millest lisaseade „Akordne Vioola“ on põhiline ja patenteeritud. Ülejäänud 8 (kaheksa) on abistavad.

Emiteerides pikaajalisi (20 a) riigi võlakirju 4 aasta jooksul 3 miljardit eurot, et moodustada antud tuludega riiklik kasvufond, mis investeeriks Läänemere piirkonna ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse. Pikaajaliselt madalate intressikulude ja aktivate suurema tootluse vahe võimaldab võetud võlakohustuse tagasimakset 20 a jooksul kui ka 50% kapitalitootluse eraldamist riigieelarve tuludesse. Kasvufondi saab lisada ka teisi tulusid-maavaratulud, erastamise ja maamüügi tulud.

Idee teostamisel luuakse Ida-Virumaast kunstipaletti: eri maakonna paikades toimuvate workshopide ajal loovad eri loomevaldkonna kunstnikud teoseid, mis jäävad avalikku ruumi, eksponeerituna üldsusele: tänavatel, hoonetes ja muudes kohtades, kus inimesed palju liiguvad.
Ida-Viru elukeskkonna atraktiivsemaks muutmisesse panustanud kunstnike promomiseks luuakse vastav veeb, kus maakaardil kuvatakse loodud kunstiteosed täpse asukohaga, kirjeldava infoga objektist ja autorist.

Välismaale ja Eestisse investeeritud raha mõju on mastaapselt erineva tähendusega riigile tervikuna.

Ettepanek: investeeringute suurendamiseks kohalikku majandusse töötada välja motivatsioonimehhanism ja riskikattemehhanism investoritele.

Mul on mõte, mis täidab kõikide erakondade valimislubadused, aga see idee realiseerub ainult kõigi kodanike aktiviseerumise kaudu, iga kodaniku panuse abil. Uskudes inimeste loovusse ja andekusse, üritan ma ettevõtlusidee ja keskkonnamuutuste abil ka bürokraatiat vähendada.

Eesti biometaani teadaolev võimalik tootmismaht on 450 mln Nm3, selle tootmine lisab SKT-sse igal aastal 500 mln € ja loob 5000 töökohta, lisanduvad puhtam linnaõhk ja tervem elukeskkond. Täna ei toodeta biometaani, sest selle hind on kallim imporditud vene maagaasist. Hinnaerinevuse tururegulatsiooni rakendamiseks tuleb luua Biometaani kompensatsioonifond, mis on osa Eesti (või BaltoScandia) Biometaani Börsist (või Agentuurist), mis ostab tõendatud kulupõhise hinnaga või vähempakkumisega toodet

Eesmärk on arendada mitmed erinevad soojuse ülekandmise ja salvestamise süsteemid kasvuhoonetes üldkasutatavaks, arvutada välja nende majanduslik tasuvus konkreetsete katsete ja uuringute toel.

Avatud suhtlusportaal, mis ehitatud avatud tarkvaraplatvormile.

Saade ETV-s, mille sisu saavad riigi elanikud ise otsustada hääletades. Rahva üldise silmaringi ja kaine mõtlemise tõstmiseks on vajalik suurem avalik diskussioon päevakohaste teemade üle. Hea võimalus selleks on eraldatud eetriaeg telemeedias ja võimalikult lai järelkajastus muudes meediakanalites. Selle juures arutatavate teemade sisu otsustab peamiselt rahvas ise läbi hääletuse.

Meie ümber on palju nutikaid seadmeid. Mis oleks, kui informatsioon oleks samuti „tark“? Mis oleks, kui info ise annaks süsteemide abil proaktiivselt kasutajale märku, et teda võiks õigel hetkel ja õiges kohas kasutada? Mis oleks, kui saaksime faktide usaldusväärsuses ja turvalisuses veenduda sama hõlpsalt nagu e-riik aitab täna tuvastada isikuid ja nende tahet? Mis oleks, kui info on semantiliselt seostatud ning vormistatud eeskätt kasutamise olukorda silmas pidades? On see realistlik?

...teistsugusest, koos ja üksmeeles loodud maailmast, uuest ühiskonnakorraldusest, jätkusuutlikust otsustus- ja majandusmudelist, mis võib alguse saada siin meie kallil Eestimaal...

Kergliiklustee Euroopa jaoks. Iga ülekaalulise kodaniku ja kontoritöötaja unistus tervise taastamisel. Saame rattaga Erikale Hispaaniasse külla sõita. Iga mereäärne vald saab oma tegevust elavdada.

E-otsustamise platvorm võimaldab igaühel kaasa rääkida ja hääletada tingimustes, kus kõigil füüsiliselt kokku saada pole võimalik. Ühe valla elanikud. Eesti eri paigus elavad organisatsiooni nõukogu liikmed. Spontaanselt tekkinud kodanikuliikumised. Esitan ettpaneku >> arutame >> hääletame >> paneme digiallkirjad alla >> vajadusel esitame petitsioonina Riigikogule. Kümnekesi saab ka e-kirja teel, kahekümnekesi kaob juba järg ära. CitizenOS pakub lahenduse. Töö käib, vaata http://citizenos.com/

Muudame õpikorralduse paradigmat, “hariduse andmise” asemel õpetame õppima.
Uues, täieliku e-õppe korraldusega koolis toimub õpitegevus ainult internetikeskkonnas, õpilased ei kogune koolimajja, vaid õpivad neile sobivas kohas. Õpilasi ei määrata klassidesse ja õpiaega ei jaotata tundideks, õpitakse vastavalt soovile ja võimalustele moodustatud gruppides või üksinda. Õppimist juhendavad õpetajad kokkulepitud kommunikatsioonivahendite kaudu, tavaliselt interneti vahendusel.

Noorte liiklejate lisandumine liiklusesse on sageli seotud uute olukordade ning liiklusohtlike võtete kasutamisega kogenematusest. Lahenduseks on juhi liikluskäitumist jälgiva seadme väljatöötamine, mis edastaks andmed automaatselt andmebaasi ning mille tulemusena oleks õigete sõiduvõtete kasutamise korral inimese liikluskindlustuspoliisi maksumus soodsam. Seadme kasutamine on vabatahtlik ning eeldab isikupõhist liikluskindlustussüsteemi.

Valikud ja tulemused sõltuvad lapsena kogetust, mõjudes täiskasvanunagi. Sport viib inimeste elujärje paremuse poole. Püüdlus spordis annab võimekuse väljaspool seda.
Spordiprojektide kaasrahastus on juba olemas, kuid vääratel alustel. Pakun 100% vabatahtlikkusel toimivat süsteemi, milles võitjaks kõik, kes soovivad panustada.
Saadud vahendid paned oma spordieesmärkide täitudes uuele ringile. Sedasi on Sinu abiratastest kasu kellelgi järgmisel

LeiundusUudised ja StartupTV on sotsiaalmeedia kanalid. Meie eesmärgiks on pakkuda startupi- ja leiundusmaastikul toimuvale operatiivset audiovisuaalset kajastust uudsuse ja lisandväärtuse esiletoomiseks. Vestleme leiutajate, ettevõtjate ja idufirmadega nende probleemidest ning tutvustame uusi tooteid ja teenuseid. Seeläbi inspireerime laiemat avalikkust ja äratame ka investorite huvi idufirmade ning leiutajate vastu. Oma tegevusega aitame luua Eestist positiivset kuvandit maailmas.

Kodanikukonto aitab riigil inimeste elu lihtsamaks teha ja abiks olla. Luuakse vastavad andmekuubikud, mis pärivad erinevatest infosüsteemidest isikukoodiga seotud informatsiooni ning vastavate parameetrite ilmnemisel edastavad automaatselt vajaliku informatsiooni kas inimesele või kokkulepitud ametiasutusele.

Välja töötada konkreetsed ja üheselt mõistetavad ning kontrollitavad kriteeriumid inimese ökoloogilise jalajälje välja selgitamiseks ning seeläbi ka tema otseseks maksustamiseks. Võtta aluseks Eesti ühiskond, kuid töötada ka selle metoodika kehtestamise suunas globaalselt. Eestil on võimalus saada maailma juhtivaks Ökoriigiks!

Igasuguste dokumentide kooskõlastamine on aeganõudev ja tüütu tegevus. Iga ametkond ja asutus üritab seda tegevust optimeerida ja lihtsustada, kuid tulemused on väga ebaühtlase kvaliteediga ning loogika ülesehitus jätab tavakasutaja ekslema erinevate kodulehtede, andmebaaside ja kontaktandmete vahel. Mis oleks kui kooskõlastust ja allkirjastamist vajavad dokumendid oleks võimalik laadida üles ühte keskkonda ning vastavatel ametnikel/omanikel/isikutel oleks võimalik näha ja hoiustada dokumente ü

3x KOHAL MAJANDUS - kohal ostuhetkel, ostan kohalikku, pakun kohalikele! Eesti maapiirkondade elanikud suunavad oma igapäevaste ostudega enamuse rahast sadade kilomeetrite kaugusele. Sageli tuleb meil ise minna oma eurodele järgi, minnes võõrsile tööle ja elama. Kohal Majanduse idee on toetada Eesti maapiirkondade elanike elukvaliteeti läbi kohapealse raharingluse suurendamise. Luua eeldused maakonnasisese tarbimise suurendamiseks.

Infosüsteem, kus saab esitada avaliku kaebuse eestis registreeritud ettevõttele. Tarbijatel on võimalus esitatud kaebuste ja nendele antud hinnangute põhjal valida kliendisõbralikum ettevõte.
Süsteemi põhi on juba olemas, kuid vaja oleks edasiarendamist ning avalikusele tutvustamist : http://www.kaebus.ee

Idee lühidalt: Matchmaking between production companies.
Luua portaal mille kaudu välispartnerid saavad tellida väikseid koguseid partiisid allhangetena.

Plussid:
Esimesed väikepartiid tagavad suhete loomise, edaspidi suurte tellimuste kontaktid.
Allhange on esimene samm, tulevikus toodetakse keerulisemaid tooteid.

Viimasetel aastatel on töökultuur ja töö tähendus inimese jaoks märgatavalt muutunud. Töö ei ole pelgalt inimese põhivajaduste rahuldamine, vaid väljakutse, mis pakub arengut, rahulolu ja eneseteostust. On olemas üks võimalus töömotivatsiooni tõsta, aga ma ei räägi praegu enesearengu koolitusest. Alustaksin teisest otsast. Tooksin töökeskkonda midagi visuaalset, käegakatsutavat, mis hakkab kandma motivatsiooni eesmärki. Tooksin töökultuuri tegevused, millest kujunevad traditsioonid.

Meie võimekus tehnoloogiliselt keeruliste hoonete ehitamiseks paraneb pidevalt. Oleks aeg mõista eluaseme tähendust paljude ühiskonda vaevavate probleemide võtmes, et suunata koostööenergia võimalikult lihtsate, kuid tehnoloogiliselt täiuslike kvaliteetsete tüüpelamute rajamiseks. Optimeerida koduehitus selliseks, et madala sissetulekuga kodurajajast ei saaks aastakümneteks laenuori ega lisanduks survet teenimiseks välismaal.

Olemasolevate maakoolide põhjal tuleb luua kogu Eestit kattev õpilaskodude võrgustik välismaal töötavate Eesti kodanike lastele. Ideed tuleb testida pilootkooli näitel.
Maapiirkondades on valdavalt kordades üledimensioneeritud haridustaristu. Samas töötab hinnanguliselt 100 000 Eesti kodanikku välismaal ja tuhanded lapsed ei ela oma vanematega. Õpilaskodude rajamine maakoolide juurde panustaks tõhusalt hiiglaslike sotsiaal- ja regionaalprobleemide lahendamisse ning globaalsesse eestlusse.

Isejuhtivad sõidukid on lähiaastatel tulemas meie tänavatele ja teedele. Küsimus on, kuidas uus liikuvusmudel luua ja kuidas see jõuab nii piloot- kui massilise rakendumiseni. Liikuvuse digitaliseerimine muudab meie kultuurilist, ruumilist ja majanduslikku käitumist, see võimaldab uusi elu- ja ärimudeleid. Üleminek vajab ettevalmistamist ja läbimõtlemist.

Meie seadused on läinud nii kaugele, et kõik hooajatöölised, abimehed, juhutöölised, ... on vaja kanda Tööregistrisse ja loomulikult vaja maksta töötasu ning makse. Maksude maksmine on aga päris keeruline ja eeldab raamatupidamise teadmisi. Paraku seda ei saa kõigilt töötasu maksjatelt nõuda.
Need, kes tahaks olla seadusekuulekad ja ei saa seda olla oma oskuste või liiga kalli raamatupidamisteenuse tõttu, vajaksid riigipoolset palgaarvestajat (näiteks Maksu- ja Tolliameti juures)

Elu ilma Riigikogu ja Presidendita.

Nende kahe ebaefektiivse institutsiooni üleval pidamine läheb väikeriigile igal aastal maksma üle 30 miljoni euro. Kui siia lisada veel allpool loetletud mõnede elualade reformid, siis on iga-aastane sääst olla üle 40 miljoni.

Eesmärk on luua Eesti ettevõtete jaoks valdkonnapõhised turundus-ja müügiettevõtted (lühidalt: TM Ettevõte), mille peamiseks ülesandeks on Eesti ettevõtete teenustele ja toodetele välisturgude leidmine ning turundus- ja müügitegevus.

TM Ettevõtted tegutsevad turunduse ja müügiga vaid konkreetse valdkonna põhiselt ning omavad konkreetse valdkonna reaalset ning pidevalt arenevat turundus-ja müügikompetentsi.

TM Ettevõtted on isemajandavad ehk teenivad oma tulu müügiprotsendina.

Kui millegi üle uhkust tunda, siis meie 3800 kilomeetrit pika rannajoone ja veeäärsete alade üle. Uhke olemine aga ei tähenda veel piirkonna täielikku valmidust. Saaksime Eesti geograafilist asukohta veelgi oskuslikumalt endi kasuks rakendada. Eesti veekogude äärsed alad vajavad külastajasõbralikumaks muutmist ja paremat ühtset turundamist. Eesmärk on, et rohkem inimesi saaks osa meie kalurikülade, jahisadamate, promenaadide ja saarte kasvavatest võludest ning Eesti arenevast merekultuurist.

Olemasolevad eritasemelised kaitse- ja hoiualad ning ka nende vahele jäävad piirkonnad koondataks terviklikuks rahvuspargiks. Seejuures rahvuspark ei tähenda lausalist loodusreservaati, vaid keskkonna ning inimese ja tema tulundusliku tegevuse vastutustundliku koostoime ala, eesmärgiga säilitada olemasolevad kultuurlised ja maastikulis-looduslikud väärtused ning tavad, mis Eestis on olemas, kuid paljudest teistest maadest on juba päästmatult hävinenud.

Nõustume ütlusega, et Eesti suurim vara on meie inimesed ja maa. Statistikaameti järgi oli tööhõive 2014. aastal ligi 75%. Lisaks töötutele on kindlasti päris suur hulk inimesi tööhõives ka madalapalgalises teenindussektoris, kes samuti otsivad suuremat sissetulekut ja paremaid eneseteostuse võimalusi.

Arenguideeks on välja töötada noortele huvitav ning kaasahaarav vabaharidusprogramm innovatiivsetest inseneri ja IT alastest tehnoloogiatest. Äratada noortes huvi matemaatika, programmeerimise, keemia ja muude täppisteaduste vastu, pakkudes neile tänapäevase tööstuse viimaseid võimalusi katsetada kohe täna. Nädalalõpu programmide sari pakub noortele võimalust saada giikiks - kasvõi nädalavahetuseks - ning õppida viimaseid tehnoloogiaid ise ehitades gadgeteid või luues äppe.

Kaotame Eestis täielikult ära olukorra, kus inimene peab esitama dokumendi ühest ametkonnast teise, ise dokumenti muutmata. Nii kodanikud kui ettevõtjad peavad vahel liigutama infot kahe asutuse vahel, aga seda võiks teha ilma nende osaluseta. Selle jaoks tuleb inimeste kaasabil ära kaardistada kõik situatsioonid, kus muutmata pabereid lihtsalt viiakse ühest ametkonnast teise ning seejärel riiklike infosüsteeme parendada. Me ei peaks aega kulutama templistatud dokumentide ringi vedamisele.

On vaja lõpetada olukord, kus seni karmistuvad normid ainult paberil ning nende kehtestamise analüüs puudub. Samuti ei pöörata riiklikult tähelepanu keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele, kohaliku ressursi kasutamisele ning tee hoolduskuludele eluea jooksul. Ehitajalt nõutakse innovatsiooni, samas kui normdokumentidega on ette antud kitsad tolerantsid, mis igasuguse insenerimõtte juba eos nullivad. Töötada välja uued ja jätkusuutlikud lahendused kogu sektorile, vähendada kogukulusid riiklikult.

Loome kõrge osalusdemokraatia kultuuriga riigi, milles kodanik saab osaleda riigi strateegiate väljatöötamisel ja riigiaparaat suudab kodanike panust analüüsida.

Uued infotehnoloogia rakendused võimaldavad meil minna tagasi demokraatia lätetele, kuid väikse uuendusega: meil on võimalus luua analüütiline polis, kus iga kodaniku hääl võib kosta ka valimiste vahelisel ajal. Enam ei pea karjuma, nagu kunagi Ateenas; või õigemini, „karjumine” (st oma huvide häälekamalt kait

Ühiskonnas toimunud kiired muudatused on toonud kaasa muudatused ka tööturul. Paljud ametid on saanud uue moodsa sisu ning on suuresti erinevad eilse päeva sisust ning ettekujutustest. Oluliselt on muutunud inimeste hoiakud töö tegemise ja erinevate ametite suhtes. Soovime luua keskkonna, mis aitaks muutunud tööturul orienteeruda.

Kuulmislangus on kõige enam levinud sensoorne haigus kogu maailmas - kuulmiskahjustuse all kannatab 16 protsenti arenenud riikide elanikest. Kuulmislangus mõjutab õppimis- ja töövõimet, samas on Eestis tugevalt aladiagnoositud ning abi kättesaadavus on 10X kehvem Lääne-Euroopaga võrreldes. Arenguidee eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust õigeaegse diagnoosimise kasudest ja jõuda isetasuva ärimudelini, mis võimaldaks Eestis avada erakapitalil baseeruva sõltumatu kuulmiskeskuse.

Loome e-Residentidele virtuaalse platvormi, mis paneb õla alla kommuuni kujundamisele läbi kontaktide loomise ja ühistel teemadel suhtlemise lihtsustamise. Platvorm võimaldab e-Residentidel ja eestlastel:
• jagada ettevõtluse edulugusid ja lahendada ühiseid väljakutseid;
• leida koostööpartnereid;
• kaasa rääkida digitaalse e-ühiskonna kujunemisel;
• mõttemaailma avardada erinevates kultuuriruumides olevate inimestega suheldes.

Mis oleks kui annaksime karjääri, majanduse ja ettevõtluse ainete eestvedamise õpilaste endi kätte – et nad korraldaksid oma tunnid ise, erinevaid külalisõpetajaid kaasates?

Väitlus arendab kriitilist ja loogilist mõtlemist, tiimitöö oskusi, loovust. Väitlus annab enesekindlust ning väljaütlemisjulgust. Eesti kutseharidus on suurte investeeringute toel kõvasti arenenud, ametioskusi õpetatakse professionaalselt. Ent jätkuvalt jääb puudu 21. sajandi oskuste arendamisest. "Lisaks teadmiste omandamisele on vaja koolis õppida ka kriitiliselt ja loovalt mõtlema, suhtlema ja koostööd tegema" - Artur Taevere (Noored Kooli asutaja ning Eesti meister väitlemises aastal 1997).

Kas mäletate, milline oli keerulise nimega ravim, mis hästi töötas? Kas mäletate millal tõusis lapsel palavik ja mis järjekorras rohtu andsite? Milline oli ravimi võtmise tulemus või milliseid ravimeid üldse koos võtta ei tohiks? Need on vaid mõned probleemid, mida MediKeep püüab lahendada. Juba täna saab vaadata meie iOS mobiiliversioonis digiretsepte ja hallata koduse ravimikapi sisu. Tulevikus saata aga dünaamilise ja detailse terviseloo vaid näpuliigutusega oma perearstile või eriarstile...

Üleaineline digitaliseeritud õppeplatvorm, mis toetab nii e-õpet kui ka kohapealset õppetööd. Ühendab omavahel õppeainete sisu ja toob välja nende omavahelised seosed, andes põhjalikuma ja samas ülevaatlikuma arusaama õpitust.

Inimene, soovib privaatsust, elada, olla haige ja ka surra oma pesas, kodus. Pikaajaline elukaaslane on lahkunud, sõbrad-sugulased kadunud, lapsed võõrandunud. Kodu leevendab kaotusvalusid ja täidab maailma, loob vajalikkuse tunnet. Eakate hoolekandesüsteemid, aga ka haigete, puuetega inimeste ning töö ja olmeinvaliidide hoidesüsteemid peaks olema orienteeritud eesmärgile – elada nii kaua oma kodus kui see on võimalik ja ka materiaalselt põhjendatud. Sellele prioriteetile on ehitatud ka

Töötame välja mudelid, mis võimaldavad kergesti ja efektiivselt siduda elanikke ja omavalitsusi kohaliku valitsemise ülesannete lahendamisel. Kaasamisest ja avatud valitsemisest räägitakse palju ja seda mõnes Eesti osas ka rakendatakse, kuid kaasamise juhendid on liiga üldised, kogukonna arendamise käsiraamatud aegunud ja puudub süsteemne paremate praktikate analüüs. Koosvalitsemise tööriistad lubavad omavalitsusel pakkuda paremaid teenuseid, parandada elukvaliteeti ning säästa ressursse.

Parem olgu 100 väikest kui üks suur ettevõte. Arenguidee eesmärk on toetada eestimaist väikeettevõtlust ja anda neile hoogu juurde.

Smapp-IT on automatiseeritud videoproduktsioonil põhinev uudne turundusplatvorm, mis pakub huvitava võimaluse Eesti turismiobjektide külajakogemuse jagamiseks ning ühtlasi tutvustab seeläbi meie riiki atraktiivse reisisihtkohana.

Eesti käekäik hakkab üha enam sõltuma kirjutamata reeglitest. Kuivõrd on meil kombeks liikuda lihasjõul, tarbida meelemürke või olla toetav. Seadustest enam määravad sotsiaalseid norme kogukonnasisesed aeganõudvad vastastikmõjud. Sammulugeja on neid protsesse kiirendav ja võimendav sotsiaalmeedium. Avalikustades ühiste sihtideni viivaid isiklikke samme, loovad kasutajad Sammulugejas läbipaistva ja seeläbi muutustealtima normiruumi.

Riigid toetavad välismaiseid filmiproduktsioone, et neid oma riiki filmima meelitada selleks, et tugevdada riigi positiivset rahvusvahelist kuvandit s.t. tugevada riiki kui brändi (nt. Iirimaa, Island). Samavõrd tähtis on selle tegevuse mõju kohalikule majandusele ennekõike läbi kaudsete siirete teenusmajandussektorisse. Kolmas, kui mitte vähem tähtis mõju, on kohaliku filmitööstuse professionaalsuse kasv. Eesti koos Bulgaaria ja Rumeeniaga on kolm EL riiki, kes taolist tegevust veel ei toeta.

Testamendi tegemine tuleks muuta senisest lihtsamaks, andes võimaluse kasutada e-kanaleid.

Meie ühiskonnas on peidus väga palju teadmisi ja oskusi, mis võiks aga oluliselt rohkem esile pääseda. See tähendab, et meil igaühel on teadmisi ja oskusi, mida teistele huvilistele edasi anda. Olgu selleks siis professionaalsed või nö hobiteadmised - näiteks IT-mees võiks oma teadmisi jagada IT-huvilisega, hobiaednik aga inimesega, kes aiandusest rohkem teada soovib. Sellise teadmiste ja kogemuste vahetuse lahenduseks sobib hästi internetiportaal.

Idee tuleneb suhteliselt suurest probleemist, millele pole siiani lahendust leitud kuid mille lahendus võiks olla päris lihtne. Meil on kortermajades elavad inimesed, kes omavad või tahaks omada jalgratast kuid on iga päev probleemi ees- kus hoida oma kaherattalist sõpra. Selliseid kohti aga, kuhu rattahoid rajada on kortermajade juures küllaga (soojussõlmed, keldrid, garaažid, tühjad kaubanduspinnad jne). Isik saab oma rattale lunastada parklas koha. Puhtam keskkond, tervislikumad inimesed!

Väga kummaline ja samas ka absurdne on olukord, et ikka veel ei ole hiljemalt gümnaasiumi õppekavas kohustuslikku rahandusainet. Ometi on rahadega hakkama saamine elu üks olulisemaid aspekte. Seega minu konkreetne ettepanek on muuta "eraisiku rahandus" hiljemalt gümnaasiumis kohustuslikuks õppeaineks.

Interaktiivne rakendus aitab õpilasi saada aru eelarvest ja rakendada oma teadmisi erinevates olukordades – projektist kuni ühiskonda kujundavate otsusteni. Lihtne eelarvestamise tööriist on abiks nii põhikooli õpilastele aineüleseks õppeks kui ka projektide, kampaaniate ja isegi organisatsioonide eelarvete koostamiseks.

Ettepanek on muuta töö- ja puhkeaja režiimi, see tähendab, et inimene töötab senise viietööpäevase töönädala asemel neli päeva ja puhkab senise kahe puhkepäeva asemel kolm puhkepäeva. Sellega saavutame selle, et paranenud töö- ja puhkeajakorralduse kaudu muutub tema tervislik seisund, mis võimaldab olla võimeline töötama kuni 70. eluaastani. Sellest tulenevalt ei oleks pensionile mineku ea tõstmine 70. eluaastani töötajatele nii ületamatu.

CROWDY on veebikeskkond, mille abil viiakse kokku omavahel eraisikutest või firmadest investeeringute otsijad (leiutajad, tootjad, korraldajad jne) ning potentsiaalsed investeerijad/toetajad nii Eestist kui välismaalt. Keskkond kasutab aktiivselt e-residentsust ja selle teenuseid ning selle abil loodavad firmad paiknevad Eestis, elavdades meie majandusruumi ja sidustades üle maailma talente Eestiga. CROWDY pakub abi ka juba eksisteeriva firma ületoomisel Eestisse e-residentsuse abil.

Idee on luua investeerimisest huvitatud inimeste kogukond, mis väljendub klubina. Klubi eesmärk on panustada eestlaste finantshariduse tõstmisesse ja parandada eestlaste majanduslikku heaolu. Üle Eesti tekivad klubi harud, mille tegevus seisneb erinevate ürituste korraldamises ja sisu loomises. Oluline on pikas perspektiivis arukalt tegutsemine ning kiiret rikkust ei lubata kellelegile. Käesolev idee loob kõigile soovijatele lihtsa võimaluse alustada ning olla ise enda õnne sepp.

Tänases Eestis puuduvad suurel määral edasiõppimisvõimalused põhikooli lõpetanud mõõduka intellektipuudega noortele. Ilma intellektipuudeta noorte puhul peame enesestmõistetavaks, et põhikooli-järgselt asutakse haridusteed jätkama. Mõõduka intellektipuudega inimesed väärivad sama võimalust. Peale selle, et tegemist on inimeste põhiõigusega, võimaldaks õppimis- ja arenguvõimaluste laialdasem pakkumine hoida kokku riigi kulusid tulevikus selle kontingendi eest hoolitsemisel.

Tervist ja arengut tagava liikumise minimaalne hulk lastel ja noortel on 60 minutit liikumist päevas. Selles mahus liigub Eesti kooliõpilastest 14%. Nutiseadmed on drastiliselt meie lapsi passiivsemaks muutnud, ilma, et me seda isegi märkaksime. Kuna lapsed on suurema osa päevast koolis ja liikumisel on ka oluline roll õpitulemuste parandamisel, teeme ettepaneku luua koolides aktiivset liikumist soodustav keskkond ja panna lapsed igas koolitunnis 10 minutit aktiivselt liikuma.

On üks probleem ja üks suur lahendus paremaks homseks. Probleemiks on "uus suitsetamine" - ehk istumine, täpsemalt istumine autos. See maksab heaolu, maksab raha ja saastab elukeskkonda. Potentsiaaliks on fakt, et kuni 7km (loe jalgsi/jalgrattasõidu) kaugusel oma töökohast elab Eestis pea 100 000 inimest ehk 44% autoga tööle sõitjatest. Lahenduseks on SAADA INIMESED ühest kohast teise liikudes LIIGUTAMA. Selleks peab elukeskkond soosima jalgsi- ja jalgrattaga liikumist.

Organic Estonia, esimene maheriik maailmas, kus pindalast üle 51% on maheregistris. Kuna meie pindalast moodustab mets üle 50%i ja metsa meie üldjuhul ei väeta ja ka ei pritsi, siis on lihtne teda võtta maheregistrisse. Sõna organic läheb korda järjest suuremale osale ühiskonnast. Õige turunduse, müügi ja tootearenduse korral annaks tekitada suure hulga töökohti Eestisse ja seda eelkõige ka maapiirkondadesse.

Kuu aega tagasi sai FB-s alguse vestlus pakendivaba poe loomisest Eestis, mis on kokku toonud juba üle 200 inimese. Sealt välja kasvanud meeskonnaga oleme seadnud eesmärgiks olemasolevaid kaubandus- ja infovõrgustikke kasutades parandada jäätmevaba elustiili kättesaadavust Eestis ning edendada selleteemalist avalikku diskussiooni. Tahame luua pood-poes lahenduse, mida oleks võimalik levitada ja millega oleks võimalik siduda erinevaid jäätmevaba elustiili toetavaid lahendusi ja teenuseid.

Alustagem toredamast! Esimesed rõõmud oma sammudest kingib laps emale, kui ta alles emaüsas on. Rütmiliselt jalgadega emakaseina vastu põtkimine arendab last soodsalt nii kehaliselt kui psüühiliselt. Aju vajab informatsiooni keskkonnast, puutetundlikkus on primaarne. Muusikat kuuleme küll kah looteeas, ja see on väga tore, aga nägemise rõõmudeks peab maailm avarduma. Sündimise järel jätkame, aina kui silm lahti, siputamisega. Kas võiksime ka täiskasvanuna sekka, selili end kõnnitada? Miks mitte!

Eesmärgiks on luua uuenduslik koolimudel, mis tugineb tänapäeva maailma parimatele teadmistele õppimisest ja õpetamisest. Loome praktiline eeskuju, kuidas rakendada kaasaegset muutunud õpikäsitust ning lõimida sotsiaalsete ning väärtuspõhiste pädevuste omandamine akadeemilise õppega.
Mudeli tahame reaalselt ellu viia Tallinnas Kalamajas ühe avatud kooli näitel, mis toimiks ka õppebaasina teistele Eestimaa koolidele ja õpetajatele.

Olukord, kus õpetajate palgatase on alla riigi keskmise, aga riigi fookus on selgelt eraettevõtlusel, loob sobiva pinnase selleks, et ettevõtjad asuksid ise üldhariduse rahastamist toetama. Ettepanek on luua sihtasutus, mis pakub ettevõtetele mugava ja usaldusväärse partneri üldhariduskoolide toetamiseks.

Sihtasutus võiks aastaks 2017 vahendada ettevõtete toetusi vähemalt 30 üldhariduskoolile. Kvaliteetsem haridus arendab Eesti majandust ja tõstab nii õpilaste kui õpetajate elukvaliteeti.

Praegusel ajal toimub maailmas tohutu riiete ületarbimine – nn Fast Fashion. Arenguriikidest saadetakse tonnide viisi riideid läänemaailma, mis juba mõne kuu pärast leiavad tee prügilasse. Minu eesmärk on MoePuzzle abil ületarbimist vähendada ja teadvustada inimesi selle negatiivsetest mõjudest keskkonnale. MoePuzzle on lõputöö projektina valminud uus tehnoloogia, mille põhiosaks on laseriga lõigatud riidetükid ning mida kokku pannes saab endale lihtsal moel riideid ehitada. Just nagu legosid.

Mis juhtuks, kui koolis veedetud ajast oleks tunduvalt rohkem kasu?
Mis juhtuks, kui iga laps oskaks ise parandada enda enesetunnet, keskendumisvõimet, olla tähelepanelikum ja vähem stressis?
Selleks ei ole vaja muud, kui lühikesi tähelepanu ja meelerahu harjutusi, mille abil saab iga laps ise muuta enda meeleolu ja õppida paremini ennast juhtima. Läbi selle muutub ka kogu haridussüsteem. Eesti saab siin olla maailmas esimene. Uuri algatuse kohta lähemalt: www.vaikuseminutid.ee

FED OÜ on loonud prototüübi tasemel veebilehe https://www.turu-uuring.ee, mille andmebaas sisaldab eri omadustega inimesi, kellele tehtava reklaami või küsitlusuuringu eest tuleb tellijal raha maksta.
Tänase (22.02.2015) seisuga on kuue kuu jooksul
• eelregistreerunud 7017 eraisikut,
• eelregistreerunud 199 ettevõtet,
• andmed digiallkirjastanud 1100 eraisikut,
• saadud ca 600 Facebooki meeldimist, millest 594 meeldimist ja 34 jagamist on vanal http aadressil.