Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Piirideta Eesti ja teenuste e- haldus

    Antud idee pakub mudeli köigi Eesti avalike teenuste ümbermötestamiseks, teenusteturu avamiseks, avaliku sektori innovatsiooniks ja uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks.
    Kesksed märksönad: vabakond, avatud teenusteturg, AirBnB praktikate kasutamine avalikus halduses, riigireform koos seniste avalike teenuste auditeerimisega ja andmekogumise ja töötlemise tsentraliseerimine, et válistada igasugune dubleerimine.

    Idee keskmeks on küsimus, kuidas optimeerida riigihaldus, elavdada majanduskeskkonda iseäranis Eesti hajaasustusega maapiirkondades, tugevdada kohalikku kogukonda ning ühendada see erasektoris laialt levinud tehnoloogiliste lahendustega?

    Ideel on 2 osa– esimene puudutab neist võimalust kaasata läbi AirBnB- tüüpi e-keskkonna kohalik kogukond nn avalike teenuste osutamisesse sidudes need lahti senisest hoiakust, et riik või kohalik omavalitsus on äbi oma hierarhilise institutsionaalsuse ainus aktsepteeritav pakkuja teenusteturul.

    Sisuliselt peaks oodatud muutus ja loodav keskkond kaasa tooma teenusteturule nii organisatsioonid, äriettevõtted kui üksikisikud. Vabastama teenuste osutamise võimaluse kohustuslikust või minimaalsest mastaabist, andma mõtestatud suuna ka tänasele ümberõppesüsteemile ning vähendama oluliselt tööpuudust eriti maapiirkondades.

    Võimalike osutatavate teenustena võib silmas pidada sisuliselt kõike - nii haridus, hoolekande, tervise, transpordi, keskkonnakaitset kui muudki, mis on täna nö kohalike omavalitsuste vöi ka riigi teenusteloendis ja valdavalt jäigalt institutsionaalsed, alarahastatud, killustatult rahastatud, dubleerivad, väheefektiivsed ja kliendi vajadustest vähepuudutatud.

    Idee teine osa puudutab sellise teenusruumi eelduseks ja finantseerimismudelite väljatöötamiseks vajalikku üleriigilise ühtse läbipaistva andmevälja loomist, kus maksud, statistika, selle töötlemine, vahendamine nii horisontaalselt kui vertikaalselt, analüüsimine, töötlemine toimub tsentraliseeritult ühelt platvormilt, mis välistab üleüldise dubleerimise, kus protsessid on kaardistatud ja nende efektiivsus analüüsitav, omahind läbipaistev ja kliendi vajadustest lähtuvalt sünkroniseeritud.

    Nii on võimalik ühelt poolt kokku hoida, teisalt läbi viia tõsine konkurentsipõhine valitsemisinnovatsioon, samuti avada teenusteturg ning tuua lootusetult alarahastatud kuid kohmakatesse süsteemidesse aheldatud teenusepakkujate asemele uut hingamist, paindlikke ja uuenduslikke, náiteks sotsiaalsel ettevõtlusel põhinevaid või jagamismajanduse põhimõtteid rakendavaid rahastamismudeleid.

    Ilmselgelt püsivad sellised mudelid pigem usaldusel, pigem vähemal kui rohkel formaalsel regulatsioonil, seega osapoolte motivatsioonil ja tagasisidestamisel. On võimalik, vähemalt hüpoteesina, et see aitab vähendada ka bürokraatiat järelvalvele, ümberjagamisele endale, mis on samaaegselt taas puhas kokkuhoid.

    Samuti võiks sellise avatud platvormi ja tagasidestamine süsteemi loomise läbi analüüsida tänaste teenuste ja tegevuste otstarbekust, kuluefektiivsust ja edasiarendustega ühendada nn ühiskondliku mõju osakutel või ka täna vähemlevinud paindlike majandus- ja rahastusmudelite arendust ja rakendamist.

    Lõpp-eesmärk on taastada kaasaegses mõttes omavalitsemine omavalitsuse asemel ning luua inimestele sisuliselt tööriistad enda, oma piirkonna, kogukonnaidentiteedi loomisel ja arendamisel, mis ei vaja enam neid bürokraatlikke vahendajaid, kes söövad täna ära suurema osa ressursist.

    Tulemuseks on paremini sidustatud ühiskond, eesmärgistatud ühistegevused, uued majandusmudelid ja innovaatilised, kliendi vajadustest lähtuvad teenused, efektiivsus ja läbipaistvus.

    See muudab ka kogu keskkonna mastaabiefekti mõtet ning elavdab regionaalset tööhõivet. Samuti võib läbi sellise arenduse rakendada köiki osapooli motiveerivaid isikustatud teenuseosaku sisseseadmist lausrahaliste toetuste maksmise asemel , mille sihipärase kasutamise aja ja koha otsustab klient vajaduspõhiselt. Selle peale on vöimalik ehitada ka selliseid motivatsiooniprogramme, mis vöivad vöimendada näiteks tulevast pensini vöi muud sotsiaalset kapitali.

    Sisuliselt on tegemist ka ühe riigireformi läbiviimise praktilise , tehnoloogilise Eesti mudeliga, mis eeldab korralikku revisjoni ehk paljude funktsioonide ja/või nende täitmise viisi kaardistamist ning selle otstarbekuse ja vajalikkuse hindamist üleüldse.

    Eesti vajab prototüüpi, mis vabastab meid piiridest haldustasandite vahel, rääkimata geograafilisest või valdkondlikust. Eesmärk peaks olema riigi/kohaliku omavalitsuse halduse kvaliteedi ühtlustumine, ühendamine ja oluline sääst ning mitte ainult riigi enda poolse asjaajamise optimeerimisega, vaid ka klientide maksimaalse aja ja vaeva säästmisega.

    Seega seisneb idee ja väljakutse avaliku halduse protsesside ja funktsioonide kaardistamises, finantsmudelite loomises, õigusliku ruumi kohandamises ja jagamismajanduse e-keskkonna loomises ning läbi selle teenuste turu avamises ning piloteerimises.

    See peaks aitama väikeettevõtlusel põhinevate teenusvõrgustike loomisel. Soovitan lahendus leida koos ideedega: Kogukondlik e-otsustamise platvorm Citizen OS ja e-Polis ehk analüütilise osalusdemokraatia riigireform.

    Lisa pooltargument

    Liigne tsentraliseeritus toob kaasa liigse keerukuse. Unelmana võime ju soovida, et kogu maailm räägiks ühes keeles ja mõtleks ühte moodi, kuid antud lähenemine oleks surmav loovusele. Sama ka juhtimisstruktuuride tsentraliseerimisel, mis muutuks eesmärgiks omaette ja taandaks protsesside mõtekuse tagaplaanile.

    Tere Alo,

    vastupidi - tegemist on peer-to-peer mudeliga, mille sisu on detsentraliseerimine. Milles on vaja tsentraliseeritust - on finantseerimismudelite väljatöötamiseks ja andmetöötluseks. Täna on enamik "teenuseid" killustatut ehk sisuliselt dulbeeritud.
    Antud idee puhul on tegemist sisuliselt isejuhtiva süsteemiga, milles otsustab iga teenuse vajaja, kust ja millal ta seda ostab. Teenusepakkujad saavad oma teenuseid arendada ja kvaliteeti pakkuda läbi jagamisplatvormi. Kuna aga esialgu on tegu teenustega, mille eest makstakse nö maksumaksjalt kogutud vahenditega, siis on oluline saada selgeks, mis on ühe või teise teenuse saamise õiguse hind ehk osaku maksumus tegelikult.

    Lisa vastuargument