Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Väliskaubandusbilansi tasakaalustamine

    Kuna mahemajandamise ja mahejuhtimise (vaata samanimelist arenguideed teaduse valdkonnast) üks põhimõtetest on tasakaal, siis ei peaks Eesti riigi tasandil piisama ainult riigieelarve (2015.a. maht ca 8,5 miljardit EUR) tasakaalust. Sama tasakaalu põhimõtet tuleb kasutada ka Eesti riigi ekspordi-impordi bilansi osas, mis on kahjuks väga pika aja jooksul olnud negatiivne ehk tasakaalust väljas.

    ESA andmetel on Eesti väliskaubandusbilanss 2014.a. 1,6 miljardi EUR-ga defitsiidis (eksport 12,1 ja import 13,7 miljardit EUR-i). 13-st kaubagrupist vaid 4-s kaubagrupis on positiivne saldo.
    Väliskaubandus, mis on pika aja jooksul(Eesti näide) tasakaalust väljas, ohutab riigi arengut ja sõltumatust(meenutagem IME põhimõtteid).
    Pikaajaliselt rakendatud eksporditoetused on vaid osaliselt aidanud leevendada olukorda, kuid põhimõtteliselt ei ole see olukorda muutnud.
    Samuti on ju loogiline, et meie kaubanduspartnerid rakendavad ju samuti ekspordimeetmeid, kuid peab aru saama, et kaalukategooriad on erinevad ja füüsikaseaduste vastu on raske saada.
    See olukord ongi üheks põhjuseks, miks meie majandus vastu klaaslage põrkub.
    Siin tuleks mõelda ja tegutseda serviti.
    Majanduslikult ratsionaalsem oleks teha analüüs ja arendada kohalikku ettevõtlust selles osas, milline on kohalik vajadus ja sellega vähendada importi ning sellega suurendada kodumaist väärtusahelat.
    See suurendaks Eestis toodetud lisandväärtust ja tootlikkust. Sellega suureneks ka Eesti SKP, kuna paraneks lisandväärtuse struktuur. Samuti suureneks ka tootmise mitmekesisus, mis on samuti üks mahemajanduse põhimõtteid.
    Lihtne näide toiduainete sektorist(mis on imelikul kombel siiamaani negatiivse väliskaubanduse bilansiga):
    - kaupluste juustuletis on Eestis toodetavate juustude müügihinnad 5-7 EUR-i vahel kg., kuid importjuustudel on 2-4 korda kõrgem kilohind. Samas toodetakse Eestis palju kvaliteetpiima, mis on juustutootmise alus, kuid seda veetaks välja madala hinnaga.
    Lisaks veel ebaratsionaalsed veokulud, mis suurendavad ökoloogilist jalajälge. Samas on teada-tuntud põhimõte, et kohalik toit on inimese tervisele parim.
    - sama olukorda kohtame ka teistes toiduainete gruppides, kus kaasnevad kaugelt toodud toidukaubas sisalduvad säilitusaine ja mürgid, mis hävitavad kohalike tervist ja geneetilist potentsiaali ning vähendavad rahva järjekestvust. Seda kahju millegipärast ei hinnata.

    Positiivne näide on taastuva ressursi ehk metsa- ja puidutööstuse kaubandusbilanss, kus ümarpalgi väljavedu on pidevalt vähenenud ja suurem osa puidust väärindatakse.

    Ettepanek Arengufondile:
    -teostada impordi-ekspordi kaubagruppide kompleksanalüüs võimaluste selgitamiseks kohaliku tootmise mitmekesistamise osas, koos esialgsete tasuvusarvestuste ja võimalike arenguvisioonidega.
    Eesmärk: koostöös eesti ettevõtjatega saavutada ekspordi-impordi tasakaal ja SKP tunduv suurendamine vähemalt selleks ajaks, kui euroabi summad ammenduvad.

    Lugupidamisega
    Leonhard Koort

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument