Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Muudame Eesti kõige meresõbralikumaks riigiks Euroopas

    Kui millegi üle uhkust tunda, siis meie 3800 kilomeetrit pika rannajoone ja veeäärsete alade üle. Uhke olemine aga ei tähenda veel piirkonna täielikku valmidust. Saaksime Eesti geograafilist asukohta veelgi oskuslikumalt endi kasuks rakendada. Eesti veekogude äärsed alad vajavad külastajasõbralikumaks muutmist ja paremat ühtset turundamist. Eesmärk on, et rohkem inimesi saaks osa meie kalurikülade, jahisadamate, promenaadide ja saarte kasvavatest võludest ning Eesti arenevast merekultuurist.

    Taust

    Eesti saared, rannajoon ja siseveed on unikaalsed. Et eestlased ja välismaalased saaksid täiel rinnal nautida meie kodumaa loodust ja selle raames pakutavaid teenuseid, tuleks kõigile ühtselt kättesaadavaks teha info väikesadamate võrgustiku, vaatamisväärsuste, kaatri- ja jahisõitude, süstamatkade, purjetamiskoolide, ujuvsaunade, kohalike kultuuriürituste ja paljude teiste asukohtade ja teenuste kohta. Tasub meeles pidada, et merehooaeg kestab meil kaugeltki pikemalt kui juunist augustini, vee peal käiakse kuni jäätumiseni ja mõnikord ei peatuta isegi siis.

    Eesti väikesadamates on mereturistide teenindamiseks mõeldud kaikohtade arv iga aastaga kasvanud. Hetkel on klientide teenindamiseks valmis 300-500 kaikohta, kuid väikesadamate külastatavus on viimastel aastatel püsinud samal madalal tasemel. Veeteede Ametile 2013. aasta külastatavuse kohta andmeid edastanud sadamaid külastas aasta peale kokku ainult 30 000 inimest (9 000 väikelaeva), kellest üle poole moodustasid välituristid. Samal aastal külastas Eestit kokku üle 6 miljoni välismaalase ning ainuüksi Eestis oli arvel üle 25000 väikelaeva. Väljavaated väikesadamate ja ümbritsevate teenusepakkujate külastatavuse tõstmiseks on väga head.

    Erinevaid infoallikaid väikesadamate kohta on küll palju, kuid siiski puudub hetkel merematkahuvilistel võimalus hankida adekvaatset navigatsiooni- ja kontaktinfot Eesti väikesadamate kohta ning ülevaadet sadamaid ümbritsevatest tehnilistest tugiteenustest. Seni parima ülevaate saab kümne aasta tagusest Estonian Cruising Guide’st, kuid needki andmed 53 sadama kohta hakkavad juba vaikselt aeguma. Veeteede Ameti poolt koostatud sadamaregistris on väikelaevaga sildumiseks sobilikke sadamaid lausa 139 ning sadamaregistris on kokku tervelt 173 sadamat, mis tähendab et potentsiaali uute külalissadamate ja teenuste võrgustiku loomiseks on palju.

    Tasub meeles pidada, et väikesadam ise ei ole meie kliimas tihtipeale kasumlik ettevõtmine, küll aga on ta arengumootoriks kogu piirkonnale, sadama tagamaal tegutsevatele ettevõtetele ja kohalikule omavalitsusele. Parimaks näiteks on Kuressaare jahisadama ümbrus, millest just jahisadam on teinud linna kõige esinduslikuma piirkonna.

    Veeteede Ameti poolt väikelaevnike seas läbiviidud küsitluse tulemused on samuti positiivsed. Kuigi arenemisruumi on veel kõvasti, on väikelaevanduse hetkeseisu üle põhjust uhkust tunda ning alustada jõuliselt merematkamist propageerivate turundustegevuste planeerimist ja elluviimist.

    Sihtgrupp ja eesmärk

    Idee sihtgrupiks on naaberriikide, Euroopa, maailma turistid ja merematkajad ning samuti tänased ja homsed Eesti kodanikud, kellele tutvustada veeäärseid reisisihtkohti nii rannikul kui sisevetes, jagades infot asukohtadest, pakutavatest teenustest, majutusvõimalustest, toimuvatest üritustest ja aktiivsetest vaba aja veetmise viisidest. Eesmärgiks on toetada turismi ja mereturismi, rannaelu edendamist, kohalikku merega seotud ettevõtlust, mereharidust ja merekultuuripärandit ning aidata kaasa Eesti väikesadamate võrgustiku välja arendamisele ning tutvustamisele nii välis- kui kodumaiste meresõitjate hulgas.

    Arengufondi stipendium soodustaks oluliselt avaliku- ja erasektori vahelise koostöö loomist ja arengut ning aitaks kaasa teemakohaste teenuste, projektide ja turundustegevuste loomisele, rahastamisele ja elluviimisele.

    Plaanitavad tegevused

    Aktiivse infovahetuse loomine olemasolevate ja tulevaste väikesadamate ja veeäärsete teenusepakkujatega, nende võimaluste ja vajaduste väljaselgitamine ning käimasolevate ja planeeritavate tegevuste toetamine, s.h. ühiste tegevuste ja turundustegevuste toetamiseks ja elluviimiseks vajaliku jätkusuutliku katuseorganisatsiooni loomine.

    Tegevustest detailsemalt:
    - Mereturismiga seotud infrastruktuuri ja teenuste välja arendamisel ja turundamisel osalemine
    - Mitmekeelsete infomaterjalide koostamine ja levitamine Eesti ja lähiriikide väikesadamates ning internetis
    - Eesti vete tutvustamine ja info jagamine kodumaistel ja välismaistel paadimessidel
    - Uue jätkusuutliku Estonian Cruising Guide väljaandmise ning levitamise organiseerimine ja koordineerimine
    - Osalemine teemakohastel rahvusvahelistel konverentsidel ja töörühmades
    - Eesti Väikesadamate Arenduskeskuse tegevuse toetamine ja läbiviidavate projektide koordineerimine
    - Aktiivne osalemine sisuloomes veebilehtedel Puhkaeestis.ee ja Visitestonia.com, samuti Veeteede Ameti poolt täiendatava sadamaregistri veebiversiooni uuendamises
    - Projekti SmartPorts elluviimine Central Baltic Interreg’ toetusel, mille raames muuhulgas paigaldatakse väikesadamatesse puutetundlikud ekraanid, millede abil saab sadamasse sisse ja välja registreeruda, edasist marsruuti planeerida ja marsruudist, ilmateatest, ümbritsevatest teenustest, vaatamisväärsustest ning kultuuriprogrammist väljavõtteid ja väljatrükke teha
    - Väikelaevajuhi väljaõppe võimaluste kohta info jagamine ning koolituskalendri loomine
    - Koolituste väljatöötamine ja läbiviimine väikesadamate töötajate seas
    - Purjeregattide, paadipäevade, rahvusvaheliste purjetamise ja veemoto võistluste, paadirallide, veespordiürituste turundustegevustes osalemine ja koordineerimine.

    Mõju
    - Olemasolevate ja loodavate veeäärsete turismisihtpunktide ja merega seotud kaupade- ja teenusepakkujate parem tuntus, maine ja seeläbi ka parem majanduslik käekäik. Statistiliselt loob 1 töökoht väikesadamas 9 töökohta selle ümbruses ja tagamaal ning iga 1 € kohta, mis mereturist kulutab otseselt sadamas, kulutab ta 5 € väljaspool sadamat teenuste ja kaupade ostuks (allikas: Peter Jansen, Jansen Project Consulting GmbH, Urban Aqua)
    - Eesti merekultuuri hea maine soodustab Eestile oluliste ettevõtete tegutsemist ja lisandumist Eesti majanduskeskkonda. Tähtis on, et Eesti väärtustab merekultuuri ja panustab aktiivselt oma merekultuuri arengusse läbi meresõbraliku seadusloome ning väikesadamate ja tugiteenuste arendamise toetamise.
    - Eesti kui mereriigi hea maine ja hea majanduslik käekäik ning loodavad veeäärsed töökohad vähendavad väljarännet ja kutsuvad tagasi kodumaale elama ka hetkel välisriikides elavad eestlased.
    - Merehariduse, mereteadlikkuse laiahaardeline levik ja inimeste parem toimetulekuoskus (ning seeläbi veeõnnetuste vähenemine) Eesti vetel.
    - Merega seotud majandusharude areng, mis on pikas perspektiivis kindlasti jätkusuutlik majandusharu (logistika-transport, kalandus, rekreatsioon)

    Eesmärk on kindlasti ambitsioonikas: Aastaks 2020 peaks ainuüksi väikesadamate külastatavus tõusma üle poole võrra, s.t. 100 000 inimeseni aastas ning ranniku ja sisevete äärsete turismiga seotud ettevõtete käive kasvama kahekordseks.

    Arendame Eesti kõige meresõbralikumaks riigiks Euroopas, kus kõik inimesed leiaksid tee vee äärde ja tahaksid taas puhkehetki Eesti vete ääres veeta.

    Loomulikult ma toetan Eesti tutvustamist, aga tekkis märgiline küsimus - kes seda toetust küsib. Põhjusel, et küsitud tegevuste eest:
    - Aktiivne osalemine sisuloomes veebilehtedel Puhkaeestis.ee ja Visitestonia.com, samuti Veeteede Ameti poolt täiendatava sadamaregistri veebiversiooni uuendamises
    - Projekti SmartPorts elluviimine Central Baltic Interreg’ toetusel, mille raames muuhulgas paigaldatakse väikesadamatesse puutetundlikud ekraanid, millede abil saab sadamasse sisse ja välja registreeruda, edasist marsruuti planeerida ja marsruudist, ilmateatest, ümbritsevatest teenustest, vaatamisväärsustest ning kultuuriprogrammist väljavõtteid ja väljatrükke teha - on juba igasuguseid toetusi juba küsitud ja saadud. Kõlab nagu kelmus.

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument