Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • 21. sajandi oskused tervele Eestile - väitlusõpe kutsekoolidesse

    Väitlus arendab kriitilist ja loogilist mõtlemist, tiimitöö oskusi, loovust. Väitlus annab enesekindlust ning väljaütlemisjulgust. Eesti kutseharidus on suurte investeeringute toel kõvasti arenenud, ametioskusi õpetatakse professionaalselt. Ent jätkuvalt jääb puudu 21. sajandi oskuste arendamisest. "Lisaks teadmiste omandamisele on vaja koolis õppida ka kriitiliselt ja loovalt mõtlema, suhtlema ja koostööd tegema" - Artur Taevere (Noored Kooli asutaja ning Eesti meister väitlemises aastal 1997).

    21. sajandi oskused ei pea olema eliitkooliõpilaste või humanitaaride privileeg, nende arendamisest kõigil ühiskonna tahkudel võidaks terve Eesti. Kutseõppes on täna probleemiks see, et lisaks ametiõppele ei pakuta piisavalt üldoskusi. „Poliitikauuringute Keskus Praxis tegi põhjaliku uuringu selgitamaks, kas Eesti erasektori tööandjate hinnangul vastab viimaseil aastail kutsehariduse omandanud töötajate kompetentsus töökohtadel nõutavale tasemele ja mida nad kutseharidussüsteemilt ootavad.“ / „Ettevõtjad on peamiselt mures kutseõppeasutuses õppima asuvate noorte üldise võimekuse ja ebapiisava sotsiaalse küpsuse pärast.“ / „Tööandjad on valmis lihvima lõpetajate erialaoskusi, kuid ei soovi võtta enda kanda nende sotsiaalsete hoiakute kujundamist.“ - http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16525

    Eestis on 20 aastat pärast Eesti Väitlusseltsi asutamist tekkinud mahukas teadmistepagas sellest, kuidas õpetada väitlust ning seega kõiki sellest saadavaid kasusid. Teaduslikku tõestust väitlusega tegelemise kasudele ning sellele, et kõik sissejuhatuses mainitu on tõepoolest väitlusega tegelemise tagajärjeks, näeb siin: http://www.esu.org/__data/assets/pdf_file/0006/14379/Debating-the-evidence-full-report-1.pdf.

    Eesti Väitlusselts on koolitanud kesk- ja põhikooliõpilasi ja täiskasvanuid, aga ka sarnaste huvitegevustega vähe kokku puutuvaid noori (näiteks maanoored), kelle õpetamiseks on nii Väitlusseltsi sees kui ka rahvusvahelises väitlusvõrgustikus arendatud spetsiifilised metoodikad ja praktikad. Väitlust vaadeldakse Eestis mõnikord kui "eliitkoolide" spordiala, ent kui vaadata ülal toodud tõestusmaterjali sellest, milliseid kasusid väitlusega tegelemine toob, on selge, et selle kättesaadavus oleks kasulik igaühele.

    Käesoleva aasta sügisest algab Väitlusseltsi tegevuste laienemine väljapoole Eesti suuremaid linnu. Juba mõnda aega on toiminud täiskasvanutele avatud väitlusklubid.
    Nähes just kutsekoolides kõige suuremat puudust kaasaegsete eluoskuste õpetamisest, seame enda prioriteediks väitlustegemiste viimise sealsete õpilasteni. Loome väitlusklubisid ja juhendame klubijuhte; korraldame kutsekoolides väitlusturniire ning anname konstruktiivset ja pedagoogilist tagasisidet. Lõimime kutsekooliväitlejad Eesti keskkooliväitluse kogukonnaga, et need kaks osapoolt teineteisele läheneksid. Tegemist on protsessiga, mitte tähtajalise projektiga. Soovime, et väitlus saavutaks formaalkutsehariduses sama loomuliku koha, nagu ta on täna saavutanud gümnaasiumihariduses, kus ligikaudu 50 koolis on võimalik õppida väitlust valikainena. Kasutame enda varasemat kogemust, et saavutada samasugust edu kutseõppekavade kujundamisel.

    21. sajandi Eesti vajab elanikke, kellel on kiirelt arenevas majandusruumis toimetulemise oskused. Vajame, et ka kutsehariduse omandajad omandaksid kompetentse, mis võimaldavad neil mitte ainult ametit pidada, vaid täita vajadusel ka müügiesindaja, kõneisiku, läbirääkija või mis kõige tähtsam, ettevõtja rolli.

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument