Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Eesti Programeerib 2020

    Eesti Programeerib 2020 peaeesmärgiks on pakkuda võimalust kõigile täiskasvanu inimestele, kes vajavad või soovivad enda täiendamiseks ja tööturul konkureerimiseks õppida või värskendada oma teadmisi programeerimisest. Programmi tulemusena on 2020. aastaks 80-90% Eesti Vabariigi territooriumil elavatest tööealiset täiskasvanud läbinud täies mahus kursuse ja saanud oskuse kasutada õpitut rakendada ja võimaluse rakendada oma (tulevases) töökohas.

    Praegu ei ole uudiseks, et ühes või teises Eesti põhi- või keskoolis õpetatakse ained nagu robotika, arvuti või programeerimine. See on loomulik, sest paljude tuleviku ennustuste juures peetakse tõenäoliseks, et just programmeerimine on tulevikus sama igapäevane oskus nagu praegu oskus arvutis tekstitöötlust teha. Siiski tekib küsimus, et kui koolis valmistatakse ette tulevast tööjõudu, siis mis saab nendest inimestes, kes praegu töötavad ja seda jätkavad järgmised 5, 10, 20, 30, 40 aastat. Kust nemad saavad neid oskuseid?

    Eesti Programeerib 2010 eesmärgiks on täita seda tühimikku, pakkudes praegu töölkäijatele või töötutele jõuda järele ja õppida tulevikuks vajalikku oskust - programeerimist.

    Ideena pakume sissejuhatavat kursust programmeerimisse. Õppijal on võimalik osaleda materjali omandamises füüsilises klassis või/ja e-õppena. Eesmärgiks on pakkuda pakkuda võimalikult suurt juurdepääsu ja erinevate õppeviisidega võimalust õpetava materjali omandamiseks.

    Eesmärk: Eesti Vabariigi territooriumil pakkuda eesikeelset (vajadusel ka muukeelset) programmeerimise õpet vähemalt 10 % töötavatest või töötutele täiskavanutele aastaks 2017. a. 2020. aastaks on 80 % tööealiset täiskasvanud läbinud täies mahus kursuse ja saanud oskuse kasutada õpitut rakendada oma (tulevases) töökohas.

    Korralduse poole pealt moodustatakse maakondade/linnade põhised töörühmad, kes kordineerivad tundide läbiviimist. Kohana kasutaks ära riigi avalikke asutusi ja nende poolt pakutavat füüsilist ruumi ja tehnikat. Sinna hulka võiks eeldatavasti kuuluvad raamatukogud, muuseumid, (ülli)koolid, avalikud asutused, teised organisatsioonid. programeerimisega seotud klubid, grupid jne.

    Kursuse sisu oleks üldjoones:
    - Sissejuhatus arvutiteadusess (põhimõisted, definitsioonid, kasutamisväljundid)
    - Riistvara
    - Veebitehnoloogiad
    - Sissejuhatus programeerimisse
    - Programeerimise alused 1
    - Programeerimise alused 2
    - Programeerimise alused 3
    - Eetiline ja õiguslik programeerimine (s.h. autorikaitse)
    - Programeerimise rakendused (rakendamine praeguses või tulevases töös, praktika reaalses asutuses)

    Tegevuskava:
    2015. aasta - ettevalmistus ja pilootprojekt
    2016. aasta - põhiprojekt (1. kord)
    2017. aasta - põhiprojekt (2. kord)
    2018. aasta - põhiprojekt (3. kord)
    2019. aasta - põhiprojekt (4. kord)
    2020. aasta - põhiprojekt (5. kord), kokkuvõtted

    Programmi tulemusena oleks:
    1. IT-sekori töötajate arvu suurenemine, sh. naistest töötajate arvu kasv
    2. Riigi sissetulekute suurenemine
    3. Eesti kui E-Tiigri maine tõstmine, millega kaasneks investeeringute suurenemine Eestisse ja seeläbi töökohtade suurenemine ning elukvaliteedi paranemine
    4. "Arvutifoobia" vähenemine, mis pakuks inimestele suuremat kindlust töötamisel arvutiga ja sealt ka oma töökvaliteedi suurenemine
    5. Digitaalse kirjaoskuse laienemine
    6. Elukestvaõppe olulisuse teatvustamine
    7. Inimestele võimaluse saada "ahaa"-efekti, mis annaks enesekindlust, püsivust ja tahtmist püüelada oma eesmärkide poole ja mõelda loominguliselt
    8. Kogukonna tunde tekitamine, mis looks edasised võimalused Eesti kui meie kodu parimaks arendamiseks

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument