Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Innovatsioon sotsiaalsektorisse

    Minu arenguideeks on kasvatada organisatsioon, mis suudab tuua Eestisse parimad sotsiaalsektori innovaatilised praktikad välisriikidest ning need praktikad kohandada ja juurutada psüühilise erivajadusega täiskasvanutele Eestis. Usun, et parim innovatsioon luuakse teiste kogemustest ja praktikatest õppides ning neid edasi arendades.

    Faktid, et Eesti on vananeva rahvastikuga riik ning tööealiste osakaal väheneb, ei ole enam kellelegi uudis. Samuti ei tohiks olla uudiseks, et erivajadusega lapsi sünnib üha enam ning väheneb nende inimeste arv, kes oma elu jooksul ei ole kogenud mõnda psüühikahäiret.

    Seega suureneb sotsiaalteenuseid vajavate inimeste arv, ent inimeste arv, kes neid teenuseid osutaksid, väheneb. Just inimressurss on aga olulisim ressurss sotsiaalteenuste osutamisel, mis teeb sotsiaalteenused omakorda väga kalliks. Juba täna seisame olukorra ees, kus hädavaevu on sotsiaalteenuste osutamiseks leida personali, sest teenuse hinnad ei võimalda tasuda inimestele palka, millega nad lepiksid.

    Samasuguse olukorraga on silmitsi minule südamelähedane sotsiaalvaldkond, mille raames osutatakse teenuseid psüühilise erivajadusega täiskasvanutele, so vaimupuudega ja psüühikahäirega inimestele. Selleks on erihoolekanne ja erihoolekandeteenused.

    REFORMID TULEKUL

    Eesti on võtnud kohustuse Euroopa Sotsiaalfondide toel panustada järgmiste aastate jooksul miljoneid teenuste arendamisesse, mis toetaksid inimeste suundumist tööellu või seal püsimist. Seda kõike töövõime reformi nime all.

    Teiseks planeeritakse reformida erihoolekandeteenuseid, mis on täna ainukesed riiklikult rahastatavad teenused toetamaks just psüühilise erivajadusega täiskasvanuid nende elus.

    Mõlemad reformid on erihoolekandeteenuseid pakkuvate organisatsioonide seas oodatud. Ent fakt on ka see, et ilma teenuse osutajate valmisolekuta ja oskusteta arendada riiklike teenuseid kuluefektiivsemaks andmata järgi teenuse kvaliteedis, oleme me suurtes raskustes teenuste osutamisega ka siis kui uued teenused on riigi poole paberile kirja pandud. Sest iga teenuse kirjeldus annab teenuse osutajale ruumi luua lahendused, mis on just tema sihtgrupi kesksed, ent samas võimalikult ressursisäästlikud ja jätkusuutlikud.

    Innovatsioon sotsiaalsektoris ei sünni aga iseenesest, see on kordades keerulisem innovatsioonist sektorites, mille maksab kinni erarahastaja, sest sotsiaalsektoris on enamasti klientideks inimesed, kes ei suuda teenuse eest ise tasuda ning riigi rahastus on piiratud. Samuti on sotsiaalteenused õigustatult avaliku huvi orbiidis, sest need on teenused, mida teatud eluetapil võime vajada me kõik.

    Raskus seisneb selles, et innovatsioon ei ole midagi, mida üks erihoolekandeteenuse osutaja ühel hetkel üleöö lihtsalt tegema hakkab olukorras, kus aastaid on toimitud samamoodi. Samuti ei ole täna Eestis ühtegi organisatsiooni, kes oleks oma missiooniks seadnud just sotsiaalsektori innovatsiooni, ehkki teistes valdkondades innovatsiooni soodustamisega tegeletakse jõudsalt, näiteks EAS-i kaudu.

    Ilma innovatsioonita sotsiaalsektoris aga Eesti kaua toime ei tule. Meil on vaja muuta teenuse osutamise viise, vajalik mõelda lahendustele, mis toimiksid ka olukorras, kus töökäsi on vähem kui neid, kelle eest hoolt kanda.

    Töökäte vähenedes muutuvad sotsiaalteenused samas aga üha olulisemaks, sest just need teenused abistavad iga vähegi selleks võimelise inimese tööturule.

    Eesti ei ole ainuke riik, kes on samasuguse probleemi ees – rahvastiku vananemisega seisavad silmitsi pea kõik nn vanad Lääne – Euroopa riigid. Seepärast ei vaja mitte ainult Eesti innovaatilist sotsiaalsektorit, vaid seda vajab pool Euroopa Liidust.

    TARK KASUTAB TEISTE TEADMISI, ET LUUA UUT

    Eestis on täna 113 erihoolekandeteenuse osutajat ning arv kasvab igakuiselt. Erihoolekandeteenuste osutajad ei ole aga nii hästi rahastatud, et panustada suurematesse arendustesse ja innovatsiooni või käia välisreisidel uusi teadmisi hankimas. Mõned neist teenuse osutajatest pakuvad teenuseid vaid 5 -10-le inimesele, sest kohalikud vajadused ei ole suuremad.

    Seepärast on võimatu nõuda igalt erihoolekandeteenuse osutajalt innovaatilisi lahendusi oma teenuse osutamisel, ent teenuse vajajate ja ka teenust osutava personali suhtes on ülekohtune kui teenuse osutaja peab tegevuse lõpetama vaid seetõttu, et tal puudub ressurss ja teadlikkus muuta oma teenust kuluefektiivsemaks.
    Sellises olukorras ärme vaid nõuame erihoolekandeteenuse osutajalt innovatsiooni, vaid kasvatame innovatsiooni läbi selle toomise teenuse osutajateni.

    Selliseks innovatsiooni soodustajaks soovib Eestis olla 2012. aasta lõpus loodud ja tänaseks pea poole võrra liikmete arvu kasvatanud (10lt 19-le) Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit (EHK). Tegemist on mittetulundusühinguga, mille visiooniks on INIMESEKESKSUS EESTI ERIHOOLEKANDES AASTAKS 2021 (täpsemalt www.erihoolekanne.ee).

    Minu arenguideeks on kasvatada EHK-st välja organisatsioon, mis suudab tuua Eestisse parimad sotsiaalsektori innovaatilised praktikad välisriikidest ning need praktikad kohandada ja juurutada psüühilise erivajadusega täiskasvanutele Eestis. Usun, et parim innovatsioon luuakse teiste kogemustest ja praktikatest õppides ning neid edasi arendades.

    Seeläbi aitab EHK kaasa sellele, et ka inimressursi puudulikes tingimustes suudaksid tänased ja juurde loodavad erihoolekandeteenuse osutajad teenuseid osutada ning abivajavad inimesed neid teenuseid saavad.

    Konkreetsed tegevused hõlmavad kindlasti partnervõrgustiku loomist parimate praktikate maaletoomiseks, veebilehe loomist innovaatiliste lahenduste koondamiseks, mõttetalgute läbiviimist erihoolekandeteenuste osutajatele, innovatsiooni mõiste avamist/tutvustamist ja selle vajaduse propageerimist erihoolekandeteenuse osutajate seas.

    ARENGUIDEE MÕJU
    Leidlikke lahendusi loovad erihoolekandeteenuse osutajad suudavad kuluefektiivselt ja kvaliteetselt osutada teenuseid, mis ühelt poolt panustavad teenuse kasutajate elukvaliteedi tõusu ning teiselt poolt kasutavad riigi ressursse tulemuslikult.

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument