Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Jäätmevaba elustiil Eestis

    Kuu aega tagasi sai FB-s alguse vestlus pakendivaba poe loomisest Eestis, mis on kokku toonud juba üle 200 inimese. Sealt välja kasvanud meeskonnaga oleme seadnud eesmärgiks olemasolevaid kaubandus- ja infovõrgustikke kasutades parandada jäätmevaba elustiili kättesaadavust Eestis ning edendada selleteemalist avalikku diskussiooni. Tahame luua pood-poes lahenduse, mida oleks võimalik levitada ja millega oleks võimalik siduda erinevaid jäätmevaba elustiili toetavaid lahendusi ja teenuseid.

    Zero waste, ringmajanduse (circular economy), hällist hällini (Cradele to Cradle) kontseptsiooni ja muude rahvusvaheliselt kõlavate keskkonnasäästu propageerivate hüüdlausete taga peituvad üsna sarnased põhimõtted. Nende laiemaks eesmärgiks on suunata inimesi nii tarbimisel, tootmisel kui teenuste pakkumisel rakendama materjaliringluse põhimõtet. Lähtutakse sellest, et igal meie tegevuse sammul otsiksime võimalusi jääkide tekkimise vähendamiseks ja ressursside minimaalseks kasutamiseks (reduce), teisel kohal on toodete ja materjalide korduvkasutamine (reuse) ning alles seejärel taaskasutamine (recycle) parimal võimalikul moel (ressursse kokkuhoidvalt). Neid põhimõtteid on oluline rakendada koos disainipõhise mõtlemisega ning siin ei peeta sageli silmas vaid tootedisaini vaid üldisemalt läbimõeldud lahendusi ja tegutsemist igal võimalikul sammul. Klassikaliselt on disainer see, kes mõtleb läbi, kuidas toodet võimalikult mugav kasutada oleks, tootja see, kes leiab disainile parima võimaliku teostuse jne. Kuid multifunktsionaalsete, kauakestvate ja loodusthoidvate lahenduste puhul jääb roll kanda ka tarbija arusaamisele. Kokkuvõttes eeldab aeglane materjaliringlus kõigi osaliste ühist, mõistlikku panust.
    Enamik selliseid kontseptsioone on ühtlasi positiivselt lahendustele orienteeritud. Nii teoorias kui praktikas on laialdaselt tõestatud, kuidas keskkonnainnovatsiooniga tõsimeelselt tegelevad ettevõtted on uue mõttelaadi abil võimelised leidma väga konkurentsivõimelisi lahendusi, kui nad ei jää ootama uuenduste kohustuseks muutumist vaid liiguvad sammuke eespool. Hetkel, kus arenenud riikides on selline mõttelaad kiirelt leviv, keskkonnasõbralike toodete turg on väga kiirelt kasvu ning erinevates tegevusvaldkondades on selgelt näha pigem heade süsteemsete lahenduste puudust kui ülepakkumist, võib öelda, et tegemist on väga suure potentsiaaliga ka Eesti ettevõtete jaoks. Paraku lähtub Eesti ettevõtja oma tegevuses eelkõige omal nahal tuntavatest kohalikest trendidest ning jätab märkamata suuremad globaalsed trendid. Eestis on ringmajandusest lähtuv mõttelaad veel üsna lapsekingades ja võimalusi märgata on raske. Oleme olukorras, kus riigisektor ootab ettevõtja initsiatiivi, ettevõtja ootab tarbija nõudlust, tarbija aga tunneb jõuetust muutusi ellu kutsuda.
    Selleks, et keskkonnasõbralike innovatsioonide abil jõuda uute rahvusvaheliselt konkurentsivõimliste toodete ja teenusteni on vajalik käivitada laiem protsess ühiskonna üldise arusaama arendamiseks. Üks võimalus seda saavutada on tegeleda suunatud projektidega mõnes valdkonnas, mis puudutab igapäevaselt kõiki inimesi tootjast tarbijani. Vaieldamatult on üheks selliseks valdkonnaks jaekaubandus (esmased toidu- ja tarbekaubad), mis toob ühte punkti kokku paljud erinevad huvigrupid ja laia auditooriumi.
    Facebookis alguse saanud diskussioon jäätmevaba poe loomisest Eestisse tõi mõne nädalaga ilma suurema kärata kokku 20-liikmelise meeskonna (lisaks enam kui 150-le järgijale FB grupis), kes on avaldanud soovi selle nimel oma aega panustada. Esimeste kohtumistega oleme kaardistanud meie olemasolevad kompetentsid ja paika pannud ühised eesmärgid. Meeskonna tuumikusse kuuluvad Ann Runnel (projektijuht, majandusanalüütik ja ettevõtja); Kadri Kalle (vabakutseline keskkonnahariduse lektor ja kogenud üritustekorradaja); Kristiina Kerge (kuhuviia.ee projektijuht, kogemustega vabatahtliku töö organisaator); Henrik Aavik (mobiilirakendusi loova Applaud’i eestvedaja, IT-spetsialist ja turundaja); Markko Mäll (compost-it.eu eestvedaja) ja mitmed teised.

    Muude riikide kogemuse põhjal (pakendivabad poed Londonis ja Berliinis) näeme, et uue poe loomine ei pruugi olla esimene prioriteet jäätmevaba mõttelaadi propageerimiseks, kuna tavapoodidele konkurentsi loomine võib osutuda üle jõu käivaks ülesandeks. Arukam on luua esimese sammuna nn mõttekoda, mis tegeleb uurimus- ja teavitustööga, partnervõrgustiku arendamisega ning suunatud väikeste sammude astumisega, et uusi tegevusmustreid tasapisi tutvustada. Uue poe loomisest olulisem on luua sobivate toodetele ja teenuste jaoks paremaid tingimusi.

    Oleme oma eesmärgiks seadnud edendada jäätmevaba elustiili kättesaadavust Eestis tehes seda läbi olemasolevate kaubandus- ja infovõrgustike ning rakendades teadmisi ja toimivaid võtteid nende riikide näitel, kus selline elustiil juba levimas on. Uusi käitumismustreid ja alternatiive tutvustades tahame suunata inimesi astuma välja oma igapäevastest harjumustest, teadvustada muutuste põhjuseid, lihtsust ja kättesaadavust ning rakendada seejärel uut mõttelaadi oma tegevustes igakülgselt. Usume, et selline mitmesuunaline info liikuma panemine võib olla tõhusaks meetodiks, kuidas Eesti ettevõtja hakkaks märkama ringmajanduse võimaliku toimimise praeguseid puudujääke ning pakkuma omalt poolt uusi lahendusi, mis oleksid konkurentsivõimelised ka rahvusvaheliselt. Lisaks oma meeskonnale oleme juba kaasanud selle idee külge mitmeid organisatsioone, kes on valmis meid toetama ja ühiseid algatusi ette võtma (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF), Säästva Eesti Instituut, Tartu Ülikooli Ühikonnateaduste Instituut, OÜ Applaud, Tagurpidi Lavka, Teeme ära jne.)

    Meie plaan oma partnerite kaasabil on esimese aasta jooksul teha järgmist:
    1. Uurimuse läbiviimine jäätmevaba elustiili olukorrast ja võimalustest Eestis ja teistes riikides (sh. kavalad pakendilahendused, parimad praktikad ja soovitused). Kasutame oma FB liikmeskonna abi, teeme koostööd Berliini ja Londoni pakendivabade poodidega ja intervjueerime jäätmevaba elustiili harrastajaid (tähtaeg oktoober 2015)
    2. Uuringu läbiviimine koostöös TÜ Ühiskonnateaduste Instituudiga, et kaardistada ostuharjumusi, valida välja sobivad test-tooted, teha eksperimente tarbijatega ostupraktikate muutmiseks ja pakkuda välja võimalusi muudatuste tegemiseks.
    3. Partnervõrgustiku loomine, praeguste kitsaskohtade tuvastamine ja võimaluste leidmine jäätmevaba jaekaubanduse edendamiseks (olemasolevad poeketid, planeeritavad uued poed, e-poe keskkonnad, võimalikud kauba tarnijad, jäätmekäitlejad jne). Intervjueerime; peame läbirääkimisi võimalike koostööpartneritega ja korraldamine jäätmevaba kaubanduse teemalise konverentsi.
    4. Arvamuslood ja intervjuude küsimine arvamusliidritelt ja erinevate teemadega kursis olevatelt inimestelt, sõnavõtud meedias, teemaga haakuvatel üritustel jne.
    5. Info koondamine veebilehele näpunäidete jagamiseks nii tarbijale kui ettevõtjale. Otsime koostööd mõne ajalehe või ajakirjaga regulaarse kajastuse saamiseks (siin oleme rääkinud ka koostööst VEFiga ühise rubriigi välja pakkumiseks mõnele juhtivale ajalehele).
    6. IT lahenduse läbimõtlemine ja prototüüpimine eesmärgiga lahendada üks kitsaskoht jäätmevaba elustiili mugavuse tagamiseks (nt. kauba tellimise keskkond kliendile või lahendus poodidele pakendamata kauba müügi lihtsustamiseks) koostöös Applaudiga.
    7. Teema väljakäimine konkurssidel ja sellega kaasnev nõustamine koostöös inkubatsiooniteenuste pakkujate ja konkursikorraldajatega (nt. pakendilahenduste disaini konkurss, IT lahenduste konkurss, jne).
    8. Pood-poes lahenduse väljatöötamine ja kaasnevate ümberkorralduste tegemine jäätmevaba elustiili soodustava kauba pakkumiseks ja sõnumi selgeks väljendamiseks koostöös mõne üle-Eestilise poeketiga (mai 2016).
    Teise tegevusaasta jooksul tahame jõuda piisava rahavooni, et tagada tegevuse jätkumine sotsiaalse ettevõtte vormis suunates tekkivad rahavood jäätmevaba elustiili edendamisse Eestis. Kaasates oma tegevusse partnereid, kutsudes üles algatusi, konkursse ja arutelusid ning pakkudes müügituge ringmajanduse põhimõttel tegutsevatele ettevõtetele, tekitame ulatuslikku positiivset mõju Eesti majandusarengule. Maailmas on palju näiteid sellest, et ettevõtted, kes oma tegevuse põhistrateegias ringmajanduse põhimõtetest juba varakult lähtuvad, saavad seeläbi väga tugeva konkurentsieelise liikudes samm ees üldistes trendides Euroopas. Meie oleme Eesti ettevõtetele partneriks selle saavutamisel.

    Vaata videot: https://vimeo.com/126475260

    Olen poolt, sest see on oluline meie kõigi elukeskkonna jaoks ning seni ei ole ei ise ega ka paljud teised osanud igapäevasele tohutule pakendi tekitamisele lihtsaid ja elustiili sisse sulanduvaid alternatiive leida.

    Me teeme oma elus palju automaatseid valikuid ehk kiire elutempo juures käitumine tarbijatena nii, nagu meile kergem on. Nende automaatvalikute alla käib nn tavalises poes tavaliste toodete ostmine. Kui teha inimesele kergemaks teha keskkonnasõbralikke valikuid, siis meie automaatsed valikud ei olekski ehk enam nii halvad. Ehk siis oluline on tuua tavatarbijale keskkonnasõbralikkus kergesti kättesaadavaks ning sealjuures ka mõjutada tarbijat tegema rohkem teadlikke valikuid.

    Muutust pakendite kasutamisel on kindlasti vaja ja kogu maailmas. Oleme Eestis siis pioneerid ja teeme midagi teisiti ning sammu lähemale mahemajandavale ökoriigile Eestis!

    Siin ei ole võimalik vastuargumenti esitada. Praegusel hetkel peaks olema jätkusuutlik eluviis ja loodusest hoolimine esikohal. Teadvustades oma tegude tagajärgi näeme, et nüüd on viimane aeg tegutsemiseks.
    Olen väga poolt!

    Nõudlus ja vajadus pakendivaba kaubanduse järele on olemas, peaks ju olema loogiline tarbijate soovidele vastu tulla (kui nüüd läbi kapitalistlike prillide vaadata). Samuti on selline pood vajalik keskonda ja kogukonna arengut silmas pidades.

    Lisa pooltargument

    Igati vajalik ettevõtmine! Toetan väga!

    Idee on väga super. Aga jääb arusaamatuks, mida teevad siis kõik need Säästva Arengu Instituudid jms fondid? Miks on vaja luua uus institutsioon mõttekoja sildi all, selle asemel et kohe integreeruda juba olemasolevasse? Kas see koostöö nende partneritega on siis mitte-sisuline ja pigem deklaratiivne, et on vaja luua nn uus keha?
    Lapski saab ju aru et mida rohkem igasuguseid kodasid ja kehasid, seda kohmakam on idee praktikasse juurutamine.

    Lisa vastuargument