Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • 3x Kohal majandus

    3x KOHAL MAJANDUS - kohal ostuhetkel, ostan kohalikku, pakun kohalikele! Eesti maapiirkondade elanikud suunavad oma igapäevaste ostudega enamuse rahast sadade kilomeetrite kaugusele. Sageli tuleb meil ise minna oma eurodele järgi, minnes võõrsile tööle ja elama. Kohal Majanduse idee on toetada Eesti maapiirkondade elanike elukvaliteeti läbi kohapealse raharingluse suurendamise. Luua eeldused maakonnasisese tarbimise suurendamiseks.

    3x KOHAL MAJANDUS aitab:
    1. olla kohal ehk teadvel ostu hetkel
    2. osta kohalikelt kohalikku
    3. pakkuda "oma" kohapeal ehk kohalikele!

    Eesmärk:
    • aidata tarbijal olla KOHAL ehk ÄRKVEL ostuhetkel.
    • suurendada KOHALIKE toodete/teenuste müüki ja jätta raha ringlema kauemaks
    KOHAPEALE.
    • suurendada KOHALIKE toodete/teenuste arvukust ehk suurendada lokaalset
    ettevõtlusaktiivsust.
    • peatada elanikkonna vähenemine Eesti maapiirkondades.

    Suur osa Eesti maapiirkonnas elavate inimeste poolt ostetavatest toodetest pärineb kaugelt. Näiteks enamus Kagu-Eesti elanike igapäevasest toidust on toodetud sadade kilomeetrite kaugusel ja see toit on organiseeritud ettevõtete poolt, mis kuuluvad sageli Soomes või Tallinnas elavatele inimestele. Seega enamus rahast, hinnanguliselt ca 80% (Gaia Education järgi), mis kagu-eestlane toidule kulutab, rändab koheselt piirkonnast välja. Kohale jäävad vaid poepidajate palgad, mis suures osas juba järgmiste ostudega saadetakse maakonnast välja.

    Näide 1. Mitmes Kagu-Eesti supermarketis võib loetleda ca 50 leivasorti, millest vaid 3-4 on toodetud maakonnas. Näide 2. Põlvamaa ehituspoest leiab väga harva maakonnasiseselt toodetut. Ostja ei tea kuhu ta oma raha saadab ja ei tunne ka selle vastu huvi. Puudub info tooraine päritolust. Tarbijatel ei ole motivatsiooni omada infot keda ta toetab rahaga. Põhjuseks teadmatus, alternatiivide vähesus või isiklikku tarbimist mõjutavad emotsioonid, millest ei osata vabaneda. Näiteks soov osta odavamalt, mis võib olla seotud kasuahnusega, hirmuga toimetuleku ees. Seda soosib ka tarbijate emotsioonide käivitamisele suunatud reklaam.

    Oma raha kaugele saatmine on üks faktor, mis sunnib inimesi maapiirkonnast lahkuma. Asutakse elama Tallinna piirkonda ja kaugemale (Soome jne). Järgnetakse rahavoogudele. Ometi otsustab oma eurode kasutuse klient ise. Kui inimesel tekkib võimalus osta kohalikust toorainest kohaliku ettevõtja toodet, siis jääb suur osa osturahast piirkonda ja ringleb siin kauem, kui ei osteta kõige eest kaugel toodetut. Seega on kohapeal ringluses ca 4x rohkem raha võrrelduna sissetoodud toodetega. Suurem rahahulk loob uusi võimalusi.

    Tarbijate huvi kohalike toodete vastu saab suurendada teavitustööga ja abivahenditega. Kui inimesed taipavad seoseid nende ostude ja naabruses oleva majandusolukorraga, siis
    ?muutub ostukäitumine. Tooraine ja tootja tausta saab tuvastada ennem ostu rakendades nutiseadmeid. Esimestel aastatel saab märgistada tooteid kohalike tootjate abiga, luues süsteemi kust nutiseade hangib infot ennem ostu.

    Samaaegselt ostjate teadlikkuse ja kohalolu kasvuga on vaja juurde kohapealseid tootjaid ning teenuse pakkujaid. Lahendus on elanike teavitus, koolitus, võimaluste näitamine, aktiivsuse suurendamine läbi potentsiaalse elukvaliteedi tõusu. Maakondlike ühisrahastusplatvormide ja kogukonna ühistu-ettevõtete loomine soosib ka ettevõtte lihtsamat loomist.

    Mikrotootjate juurdetulekut takistab ka mastaabi efekt. 1000 leiva müümisel on võimalik leiba turustada odavamalt kui 50 leiva müümisel. Suure tootmise käivitamiseks on vaja võtta finantskohustused, mis enamikele inimestele aga põhjendatult riskantne samm ja sageli ka võimatu elluviia. Laen ei ole siiani ka arukas samm kohaliku majanduse elavdamiseks, sest võõra kapitaliga pangad viivad kasumi ja suure osa pangatöötajate palgarahast piirkonnast välja.

    Alternatiivina saab kasutada kogukonna siseseid kokkuleppeid, et ollakse nõus ostma näiteks sarnast kohalikku toodet (savitellis, leib jne) x% kõrgema hinnaga. Tekib vastupidine majandus, mis külvab kasuahnuse asemel küllust kogukonda ja võimaldab toota väikestes mahtudes.

    Lahendused:

    1. TeavituskampaaniakoostöösPRspetsialistiga-Jäta80%rahastpiirkonda!Teavitus üle-Eesti meedias, FB, üle-Eestiline tuur seminaridega (koostöös Gaia Hariduse läbinutega).
    2. Ostuhetkelkohalolusoovitused-Teadlikkuseõpetajavideojuhendid,misaitavadmeie ostukäitumist mõjutavaid harjumuslikke emotsioone märgata (idee teha koostööd Lilleoru MTÜ-ga,kokkulepet veel ei ole).
    3. KauplussesisenemiselKohalMajandusesildid.
    4. Läbipaistvat kauplemist soosiv Nutitelefoni äpp KOHAL MAJANDUS ja
    internetikeskkond www.kohal.ee (koostöös IT spetsialistidega) aitab:
    - saada kliendil poes kohapeal infot toote valmistanud ettevõtte omanike asukoha, ettevõtte paiknemise, tooraine ja tootmispaiga osas.
    - kaardirakenduse kaudu soodustada kahepoolseid kontakte tarbijate ja tootjate vahel. Võib leida koostöövariante keskkonnaga www.naaber.market.
    - klientidel sisestada veebikeskkonda infot milliseid tooteid vajatakse, et anda ideid ja kindlust uutele mikrotootjatele.
    - kasutajal saada kiire graafilise ülevaate enda poolt sooritatud kohalike toodete osakaalust.
    - igaüks saab läbimõelda ja pakkuda kohalikele inimestele midagi (mujal töötav jurist lepingupõhju maakonnasiselt, küpsetushuviline saiakesi jne).
    - elanikel leppida kokku, et kohaliku piirkonna tootja toodetut ollakse sobivusel nõus ostma kõrgema hinnaga. Kokkulepet saab sõlmida weebis. Kliendid jätavad raha ringlema enda naabruskonda.

    Eelnevad 4 punkti elluviia 2016 aasta sügiseks. Aasta jooksul vaja leida vahendid Kohal Majanduse toe jätkumiseks.

    Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=HiEIEKZOjjE&feature=youtu.be
    Skeemid_ja_joonised.pdf

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument