Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Ideedest pole maailmas puudust, saab hulgihinnaga!

    Eestis korraldatakse kaht, teineteist mõneti dubleerivat ideekonkurssi, üks Äripäeva ja teine Arengufondi eestvedamisel. Kui pidada mõlema eesmärgiks saavutada senisest edukam, parem Eesti, oleks soovitatav need konkursid ühendada, tänu millele saaks koguda eduka Eesti ideede vallas parima mõttesaagi, 365 päeva jooksul settinud ideed. Konkurss peaks olema rahvusvaheline, kolmekeelne, magnetiks väärikas auhinnafond.

    Järgnevalt tutvustan ühendatud konkursi ühte kuvandit, mille rõhuasetus on kõigepealt žüriil, teiseks ideel ja kolmandaks idee autoril. Konkursi korraldajana nähakse Äripäeva koostöös Arengufondiga.
    Avalikuks aruteluks ja ka žüriile hindamiseks esitatava idee autor on anonüümne. Konkurss on veebipõhine (tarkvaraprogrammis kasutatav puhver tagab vajadusel autori tuvastamise); iga soovija sisestab enda idee, märkides, kas see on uudne või on ta idee maaletooja. Edaspidiseks suhtluseks saab isikliku meiliaadressi (kui on vaja suhelda žürii liikmetega).
    Avalikult seotakse idee selle pealkirjaga. (Selgituseks: iga uue ideega kaasneb teatud risk. Anonüümsust tagades välditakse riski kahjustada ebaõnnestumise korral autori mainet. Samas toetab anonüümsus riskijulgust esitada Superhea idee, anonüümsusega kaasneb veel kõigile ideedele võrdne stardiplatvorm.) Võitmise, auhinna puhul autor avalikustatakse. Avalikud on žürii liikmed ja kommenteerijad. Žüriil on õigus avalikustada puhvris fikseeritud isik, kui esitatud idee tekst on pahatahtlik (eeldab 30% žürii liikmete häältest – eraldi link). Alla 50% hääli saanud, kuid mitte pahatahtlik idee eemaldatakse autorit avaldamata, kui see on olnud aktiivne maksimaalselt 35 päeva.
    Esmane, sobivushääletus summeeritakse kord kuus. Idee kaaperdamise korral sekkub autori soovil uuriv ajakirjandus. Aastas kord toimub kolme parema hääletus kolmepunktisüsteemis, kusjuures hääletada saavad ka kommenteerijad. Ühe (1–3 p) hääle andmiseks on vajalikud vähemalt 50 erineva sõnakasutusega kommentaari, sama ka mittesoosiva hinnangu puhul, võimaldades sel juhul anda ainult 0 punkti.
    Parimad selgitatakse žüriiliikmete ja kommenteerijate antud võimalike maksimumpunktide osakaalude alusel, vajalik on žürii liikmetest 70% osavõtt.
    Žüriil on õigus jätta kolm paremat välja kuulutamata, kui hääletustulemus ei ole usaldusväärne.
    I koht – 95% ja rohkem
    II koht – 90% ja rohkem
    III koht – 85% ja rohkem
    Sellisel juhul jagatakse auhinnafond esimese 25 osaleja vahel.
    Idee autoril ei ole kohustust ideed ellu viia, küll aga anda nõusolek selles kaasa rääkida. Arengufondil on kohustus kolm esimest ideed risti ja põiki läbi töötada kuni rakenduseni (tühja töö tegemise minimeerib žürii).
    Idee, mis saab enam kui 50% häältest, osaleb automaatselt uuesti, üle aasta. Samuti võivad konkursil osaleda žürii liikmed.
    Žüriiliikmeid võiks olla 100–200. Hääletamine toimub interneti teel 13 korda aastas. Žürii liikmed on nõus osalema otsest rahalist tasu saamata, ent neid võiks motiveerida millegagi, mis teeb elu mugavamaks, näiteks tasuta parkimine üle Eesti.
    Žürii liikmed vastavad järgnevale punktisüsteemile.
    1. Töötanud erasektoris –1 p, riigis –1 p, kokku 3 punkti.
    2. Elanud maapiirkonnas – 1 p, linnas – 1 p, kokku 3 punkti.
    3. Elanud Eestis – 1 p, ei ole elanud Eestis –1 p, kokku 3 punkti.
    4. Töötanud töölisena – 1 p, juhtival kohal –1 p, kokku 3 punkti.
    5. Jne.
    6. Omab kõrgh. – 1 p.
    7. Läbinud kaitsev. – 1 p.
    8. Osalenud teadustöös – 1 p.
    9. Jne.
     
    Lõpetuseks: kõigega võib kaasneda veel eetiline konkurents poliitikutele.
     
    (Eelneva idee kirjeldusega püüdsin luua kuvandit ja joonistada detailselt välja, kas näiteks 100 liiget, 95%, 30% jne, vajavad konkreetset lisaarutelu. Praeguses faasis ei pidanud seda mõistlikuks.)

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument