Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Loovusest lähtuv SKP arvutamise viisi väljatöötamine

    Arenguideeks on töötada välja, lisaks senistele „rahva rikkuse mõõtmise“ viiside sisemistest komponentist lähtuv uus, täiendav SKP arvutamise viis, alamkomponendid, komponentide sisendid ja vastavad edukuse näitajad: mis baseeruvad loovuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi sisenditel ja -hindamisel ning arvestavad loovusest tulenavat mõju spetsiifikat (n: edaspidi kirjeldatud 4(5) astmelist väärtusloome ahelat)…,sest valedele väärtustele ja näitajatele keskendumine lõhub pikaajalist väärtust.

    Loome ja lisame ühiskonna taseme arvepidamisse uue täiendava SKP arvutamise viisi: loovusest lähtuva SKP arvutamise meetodi, mida võimalusel laiendame, seostame inimese vaba aja väärtusega, turuvälisest majandustegevusest saadud väärtusega, negatiivsete välismõjudega nagu keskkonna reostus, ühiskondlik ebastabiilsus, stress jne…
    Loovuse, kui eesti rahva kalleima vara väärtustamine on mõistlik viia rahva pädevasse käitumisse. Kuidas? Pädevusi kujundavad tänase parima teadmise kohaselt nähtavad eeskujud, “lastetuba”, hariduse andmise protsess, samuti see mida me ise rikkuseks peame ning mille üle ühiskondlikult arvet peame, analüüsime, hindame, mõõdame ja kommunikeerime ühiskonnaliikmetele.
    Levinud hoiak , et loovus (inglise keeles creativity) on ainult kaunite kunstide ja –kunstnike jaoks oluline, kujundab rahva iseloomu ja võib saada eesti rahvale saatuslikuks. Inimtegevus, kõige üldisemas mõttes, on kultuur. Kultuur (ladina keeles colere), mis tähendab käituma, austama, ka kasvatama ja hooldama.
    Ühiskonna ja ühiskonnaliikmete väärtusloome alane arvepidamine viitab sellele, mida peetakse riigis oluliseks. Seda mida peetakse oluliseks, kasutatakse eesmärgistamisel, otsuste vastuvõtmisel jne. SKP arvutamiseks on täna kolm põhimõttelist viisi, mis veatuna peavad andma sama tulemuse:
    (1) tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees),
    (2) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport),
    (3) toodangust lähtudes: SKP = lisandväärtus + netomaksud toodetele.
    Kui vaadata nende kome viisi sõnasid, siis seda kuuleme me ka avalikus kommunikatsionis, erinevates kontekstides, otsuste põhjendusena.
    Loovuse üle me täna riiklikul tasemel arvet ei pea. Ajal mil enamus ühiskonnaliikmetest olid hõivatud põllumajandusega, olid rahva arvepidamise keskmes põllumajandusspetsiifilised näitajad, kaevandamiperioodil maapõue rikkust iseloomustavad näitajad. Seejärel nihkus keskpunkt tööstusele ja keskseteks näitajateks osutusid tööstusnäitajad, aga arvutusviisid koos oluliste komponentidena on jäänud põhimõtteliset samaks. Nii näiteks kajastub täna loovuse väärtus ja seda toetav statistika üldistatult (sh ka "pimedalt" põllumajanduse, maavarade kaevandamise, hilisemalt tööstuse osana) teiste seni väärtustatud komponentide osana. Loovus tuleb aga tõsta keskpunkti ja kuulutada sektoriteüleseks oluliseks nähtuseks. Millest tulenevalt hakatakse selle üle ka eraldi arvet pidama ja seostama teiste varasemate nähtustega, mitte varasemaid nähtusi loovusega.
    Loovusel eristatakse tänapäeva inimtegevuses nelja tahku. Loovuse keskmes on tehnoloogiline loovus, kuna uudne mõte ilma rakendamiseta ei oma suurt väärtust, rakendamiseks tuleb kasutada erinevaid olemasolevaid tehnoloogiaid või lausa luua selleks uued tehnoloogiad, kui selline võimekus on loomulikult olemas. Teised kolm on teaduslik-, kultuuriline- ja majanduslik loovus. Head (uuenduslikud ja avalikku hüvist kasvatavad) mõtted tuleb ellu viia, rakendada, kasutusele võtmata puudub neil märkimisväärne väärtus ja mõju heaolule.
    Kuluüksusest loovaks riigiks
    Selleks, et kujuneda loovaks riigiks (inglise keeles creative country), kelle rahvas ja rahva poolt loodud organisatsioonid saaksid hakata teistelt riikidelt, teistes asukohtades asuvatelt organisatsioonidelt ja rahvastelt autoritasusid koguma (näiteks, nagu teevad seda suured farmaatsiaga tegelevad organisatsioonid juba täna), on vaja kõrvaldada loovuse peamised takistused ühiskonna tasandil, milleks on bürokraatia, lühinägelikkus, eestkoste ja elukutsete mõjutus.
    Loovusest lähtuva SKP arvutamise meetodi väljatöötamine ja rakendamine aitab vähendada lühinägelikkust ja elukutsete mõjutust.
    Bürokraatia seisneb reeglites ja seadustes, mis takistavad muutuseid ja loovust. Lühinägelikkus ideede rahastamisel, jättes kõrvale need, mis koheselt vilja ei anna. Eestkoste seisneb peamiselt eliidi võimus ja informatsiooni kättesaadavuse piiramises. Elukutsete mõjutus seisneb kitsastes treeningutes konkreetse elukutse jaoks, mis takistab loovust. Igal elukutsel on välja töötatud oma konkreetne süsteem, millega oma tegevust või tegevusetust põhjendada.
    Üldine 4 (5) astmeline väärtusloomeahel.
    Loometegevuses ja ka elutegevuses üldse võib väärtusloome ahela jagada üldistatult neljaks: kõigepealt on looming (inglise keeles creation), edasi loodu paljundamine, tootmine (inglise keeles production, manufactoring), toodetu laiali jaotamine (inglise keeles distribution) ja kõige lõpus tarbimine (inglise keeles consumption). Kui vaadata tootmist (2 astet) kahe osalisena ja käsitlda erinevalt, siis 5 astmelisena.
    Kõige rohkem loovust nõudvad ja ühtlasi heaolu loovamad osad selles protsessis on algus ja lõpp. Tarbimine on selles ahelas kõige loovam. Iga inmene oma tarbimisotsustega kujundab elutegevust. Tihtipeale ühiskonna alus – INIMENE - aga ei mõista tarbimisotsuste mõju ahela teistele osadele ja sellega seonduvatele mõjudele (nii otsestele kui kaudsetele). Me tuleme tööstusühiskonnast ja selleks tööstuse kummardamisel ja väärtustamisel baseeruva kultuuri avaldumiseks on tootmisele keskenduv mõttemaailm ja sellest tulenevad vastavad näitajad – tööstusnäitajad ja tootmisega kaasnevad väärtusloomenäitad. Neid peame täna oma heaolu kujundamisel võtmeteguriteks.
    Tänases ja tuleviku elutegevuses ei ole tootmisküsimused enam nii olulised kui varasematel elutegevuse perioodidel. Loovus oma loominguga on teinud seal oma “laastava hävitustöö”. Tootmine ja tootmist toetav tehnoloogia on kõigile kättesaadav. Turutõrked peaaegu olematud – tuleb maksta ainult täiendavat tasu autoriõiguste kasutamise eest ehk selle loojatele vastavat tasu. Tehnoloogiate kasutusmugavus, koos rakendamisega on suhteliselt odav ja kasutuselevõtmine vähese ajamahukusega. Illustreerimiseks üks näide: tänaseks on juba reaalsuseks kujunenud erinevad 3D printimistehnoloogiad ja sellel baseeruv tootmine. Selle tehnoloogilise uuenduse lühiajalist ja kaugemat mõju ei näita eilsetel tuludel ja kuludel baseeruvatele näitajatele keskendumine ega tänane SKP arvutustest tuttav „rikkuse mõõtmine“ või juba „ajaloolistel eesmärkidel“ kogutud alusaegridade homsesse inter- või ekstrapoleerimine. Tänased esmased analüüsid loovust väärtustavast maailma erinevatest osadest näitavad (Kanada statistika), et eilsed ja tänased proportsioonid üldises väärtusloome ahelas on liiga tootmise kesksed ning ülehinnatud.
    Kuluüksusest loovaks riigiks
    Selleks, et kujuneda loovaks riigiks (inglise keeles creative country), kelle rahvas ja rahva poolt loodud organisatsioonid saaksid hakata teistelt riikidelt, teistes asukohtades asuvatelt organisatsioonidelt ja rahvastelt autoritasusid koguma (näiteks, nagu teevad seda suured farmaatsiaga tegelevad organisatsioonid juba täna), on vaja kõrvaldada loovuse peamised takistused ühiskonna tasandil, milleks on bürokraatia, lühinägelikkus, eestkoste ja elukutsete mõjutus.
    Loovusest lähtuva SKP arvutamise meetodi väljatöötamine ja rakendamine aitab vähendada lühinägelikkust ja elukutsete mõjutust.
    Bürokraatia seisneb reeglites ja seadustes, mis takistavad muutuseid ja loovust. Lühinägelikkus ideede rahastamisel, jättes kõrvale need, mis koheselt vilja ei anna. Eestkoste seisneb peamiselt eliidi võimus ja informatsiooni kättesaadavuse piiramises. Elukutsete mõjutus seisneb kitsastes treeningutes konkreetse elukutse jaoks, mis takistab loovust. Igal elukutsel on välja töötatud oma konkreetne süsteem, millega oma tegevust või tegevusetust põhjendada.
    Idee rakendamiseks vajalikud sammud, ajaraamistik
    Tavaliselt lähtutakse ükskõik millise infosüsteemi loomisele „süstemaatiliselt“. Toetava protsessi osad on järgmised, mida on ka selle ülesande lahendamisel hea silmas pidada:
    (1) eelkaardistus;
    (2) kaardistus;
    (3) projekteerimine;
    (4) teostus;
    (5) juurutamine.
    (lisatud failis pikemalt).

    Arenguidee_ivokarilaid.pdf

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument