Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Riiklik kasvufond

    Emiteerides pikaajalisi (20 a) riigi võlakirju 4 aasta jooksul 3 miljardit eurot, et moodustada antud tuludega riiklik kasvufond, mis investeeriks Läänemere piirkonna ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse. Pikaajaliselt madalate intressikulude ja aktivate suurema tootluse vahe võimaldab võetud võlakohustuse tagasimakset 20 a jooksul kui ka 50% kapitalitootluse eraldamist riigieelarve tuludesse. Kasvufondi saab lisada ka teisi tulusid-maavaratulud, erastamise ja maamüügi tulud.

    Eeldades pikaajalist monetaarset lõdvendust Euroopa Keskpanga poolt ja madalat euribori(alla 1%), võib Eesti rakendada enda väga madalat riikliku võlakoormust tootlikult suurendades laenukoormust 20% võrra SKP suhtes kindla plaaniga see tagasi maksta ning omandada tootlikke varasid. Võttes eeskujuks Singapuri Temaseki, Norra Riikliku Pensionifond Norra, Austraalia Tulevikufond või Texase Permanent School Fund rajaks Eesti riik kasvufondi, mille eesmärk on luua investeeringutega tulevast väärtust. Riiklike varafondide tuluallikas ei pea olema naftamaksud, Austraalia, Texase ja Singapuri puhul ei olegi.
    4 aasta jooksul 3 mld eur laenukoormust võttes ja see 100% investeerides aktsiatesse/võlakirjadesse/kinnisvara- ja/või aktsiafondidesse keskmise riskitasemega eesmärgiga tootlus 5% aastas, eeldusel varahaldustasu/intressikulu ca 1% on netotootlus 4% aastas. Kehtestades reegli, et 50% varade tootlusest läheb kreedidi tagasimakseks, oleks 2039 aastaks võlakirjad lunastatud (vt lisatud tabel).
    Kui kehtestada reegel, et 50% varade tootlusest läheks eelarvesse, siis 2020 aastaks annaks see valitsusele 197 mln € ja 2030 aastani 1,3 mld € (152 mln € aastas), mida kulutada. Edasi on aastane potentsiaalne tulu kogutootlus (intressikulu enam pole) ehk suurusjärgus 400mln eur aastas. Võib kehtestada reegli, milleks antud tulusid kasutada riigieelarve kaudu näiteks vaid riigi pikaajalisteks investeeringuteks, kompenseerides seega EL struktuurvahendite mahu vähenemist 2020-2030 aastatel.

    Suunates suurusjärk 3 mld eur 4 a jooksul ja enam pikemas perspektiivis ettevõtete omakapitali Läänemere piirkonnas aitab see kaasa mitmete ettevõtete arengule ning omab kaudset positiivset mõju Eesti majandusele. Sarnaselt Soome Solidiumile võiks Kasvufond võtta positiivse mõju puhul Eesti majandusele ka suuremaid osalusi arenevates ettevõtetes või rahastada Kredexi omakapitali fonde. Näiteks Eesti Energia omakapitali suurendamine, et rahastada tulevikus kas Rail Balticu tegelikku ehitust või tuumajaama rajamist Leedus või Eestis. Riigieelarvest on raske ette kujutada võimekust 20NN aastal 200-300 mln eur eraldada, et mitmeaastast investeeringut rahastada kui 2015. aastal põhjustab potentsiaalne 45 mln eur täiendav kütuseaktsiisi tõstmise kulu ühiskonnas tugevat vastuseisu nagu ka ca 20 mln eur kuluga majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamine.

    Osalused ettevõtetes ei pea olema 100%, määrav kaal peaks olema antud turumajanduslikust loogikast lähtuvale eraomandile ning riik toimiks kui finantsinvestor sarnaselt Soomele (Solidium). Ehk riigi osalused ettevõtetes tuleks koondada Kasvufondi valdusse.

    Lisaks on Eestil on mitmeid varasid, mida on võimalik kindlate reeglite alusel tootlikumalt rakendada- riigile kuuluv maa (1 650 539 ha, 39,5% kinnistatud maast), maavarad (põlevkivi, turvas, fosforiit, rauamaak, dolomiit), mets. Nii riigi metsamaa kui muu maa müügi ning ettevõtete osaluste kui pikaajaliste aktivate müügi tulu ei peaks otse kandma riigieelarvesse, vaid Kasvufondi, et omandada tootlikumaid aktivaid. Maavarade puhul on loogiline kasvufondi suunata maailmaturu hinnast sõltuvad volatiilsed ressursitulud nagu teistes maailma riikides.

    Analüüsi vajab investeeringute riski sidumine Läänemere piirkonna ehk vaid euro valuutapiirkonnaga. See loob võimaluse positiivseks majanduslikuks kaudseks mõjuks Eestile ja maandab valuutariski, kuid kuna monetaarne lõdvendamine on põhjustanud aktivate hinnainflatsiooni, siis monetaarpoliitika muutus võib põhjustada varade väärtuse langust.

    Idee teostuseks on vajalik põhjalik era-ja avaliku sektori partneritega uurimistöö võimalike investeerimissuundade, valitsemiskulude, riskide ja tulukasutusreeglite osas, et rakendada maailma parimat praktikat. Täiendavat analüüsi väärib võimaluste analüüs, et kuidas investeeringute riskitaset tõstmata rakendada antud kapitali tõhustalt nii, et annaks panuse Eesti ettevõtete arengusse. Töörühma peaks juhtima tugeva ärilise ja finantskogemusega ökonomist. Eesmärk oleks võrdlemisi detailne raport, mille alusel on võimalik teha praktilisi otsuseid 2016 aasta II pooles.

    Riiklik_Kasvufond.xlsx

    Toetan. arusaamatuks jääb vaid, et miks 4 aasta jooksul AINULT 3 mld eurot? Mõelda tuleb suurelt. Alustada võiks näiteks 1000 korda suuremast summast.
    Küsimuse põhjendatuse kontrolliks soovitan käia Euroopa Liidu nn lõunaosariikides.
    Ka krooni-aja lõpus polnud Eesti kroon nii kiiresti odavnev kui täna seal. Palun mõelge suurelt, piiriks on vaid taevas!
    Muidu aga lihtsalt suurepärane idee!

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument