Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Kooskõlastuskeskus

    Igasuguste dokumentide kooskõlastamine on aeganõudev ja tüütu tegevus. Iga ametkond ja asutus üritab seda tegevust optimeerida ja lihtsustada, kuid tulemused on väga ebaühtlase kvaliteediga ning loogika ülesehitus jätab tavakasutaja ekslema erinevate kodulehtede, andmebaaside ja kontaktandmete vahel. Mis oleks kui kooskõlastust ja allkirjastamist vajavad dokumendid oleks võimalik laadida üles ühte keskkonda ning vastavatel ametnikel/omanikel/isikutel oleks võimalik näha ja hoiustada dokumente ü

    Eesti on suure bürokraatiaga väike riik. E-riigi kuvand on loodud, kuid on veel lapsekingades. Väga kurb on näha eestlasi (ja ka välismaalasi), kes ootavad ja ootavad mõnda kooskõlastust ilma, et neil oleks võimalik midagi selle heaks teha, et seda kiiremini saada. Jah, ametnikel lasub 30-ne päevaga vastamise kohustus, kuid seda järitakse valikuliselt ja kui järgitakse, siis ainult seeläbi, et saadetakse hädapärane vastus, mis ei lahenda probleemi ning ei vii protsessi edasi.
    Kui luua süsteem, mida kõik saaksid kasutada ning mille funktsionaalsustega on kõik ühtemoodi kursis ning saavad ka selle arendamisse ettepanekuid teha, hoiaks kokku nii erinevate kodulehtede arendajate kui koolitajate ja kõige rohkem tavakodanike aega ja sellega ka raha. Ühe universaalse lahenduse loomine võib tunduda keeruline, kuid alustades lihtsamatest protseduuridest ja arendades seda koos klientidega, juhtub see orgaaniliselt. Eeskujuks võiks võtta näiteks Eesti Riigihangete Registri, Paberivaba ARK-i või eesti.ee portaali.
    Portaali mõte on lisaks ülevaate saamisele ka ametnike elu lihtsustamine ja ka nende asutuste vahelise liikumise soodustamine. Kui kõikidel riigiasutustel ja –ettevõtetel on sama platvorm, siis ei ole vaja iga kord uut infosüsteemi selgeks hakata õppima. Dokumendid järjestatakse tähtsuse ja kuupäeva järgi ametniku eest ära ning töötajal jääb üle vaid sisusse süübida ning asjatundlikku nõu anda. Samuti oleks ka info avalikustamine lihtsam – millal dokument süsteemi lisati ja kuidas see on liikunud kuni avalikustamiseni on kõik ühest kohast tuvastatav. „Kooskõlastusring“ võiks olla avalik algusest lõpuni – inimene, kes peab viimasena oma kooskõlastuse andma, võiks olla selle dokumendi infosüsteemi jõudmisest koheselt teadlik, et siis juba jooksvalt infot saada ja hiljem otsus kiiremini ära teha.
    Portaalil peaks olema võimalik ka teha statistikat selle kohta, kui kiiresti (ja kvaliteetselt) mingi ametnik vastuseid/kooskõlastusi annab, kes on kõige usinam dokumentide esitaja ja millised on kogu tegevuse tulemused. Kui andmebaas on juba piisav, oleks võimalik hakata genereerima ka automatiseeritud vastuseid (veoload, sissesõiduload, elamisload jne.). Samuti kui mingi oluline info on puudu, siis sellele tähelepanu juhtimiseks ei oleks enam teist inimest vaja.

    Kooskõlastuskeskuse eelised:
    ? Ühtne üleriigiline platvorm muudab kooskõlastamisprotsessi arusaadavamaks
    ? Kõik avaldused ja dokumendid ühest kohast
    ? Inimene teab, kust kooskõlastust küsida
    ? Inimene tahab kooskõlastust küsida, sest see on nii lihtne!
    ? Võimalik kooskõlastada lõpmatu arvu inimestega (referendumite võimalus)
    ? Lõpmatul arvul inimestel võimalus kooskõlastada dokumente (petitsioonid)
    ? Ühise platvormi turvalisus peab olema keskmisest kõrgem
    ? Ülevaade riigi teenistujate töö kiirusest ja kvaliteedist (eeldus palkade kasvuks)
    ? Ülevaade bürokraatiast ja topelt tööst
    ? Lahenduse eksport välisriikidele (andmeid töötleb ja kooskõlastab keegi Eestist näiteks)
    ? Lahenduse eksport välisriikidesse (kasutajaõiguste müük)
    ? Riik võib müüa teisele riigile ilma konkurentsipiiranguteta (Start-up Estonia)

    Esmase investeeringu suuruse vähendamiseks võib määrata igale kooskõlastusele/tegevusele ühikhinna ning arendaja eesmärgiks oleks nende mahtu suurendada läbi teenuse kvaliteedi ja asutustega suhtlemise. Põhimõte on see, et isegi kui ametnik peaks omast palgast selle kinni maksma, siis ta teeks seda enda aja kokku hoidmise eesmärgil. Sama käib ka luba või kooskõlastust taotlevate isikute kohta. Lõpuks peaks ka ametnike arv vähenema tänu vähenenud töömahule.

    Eesti võiks tegutseda kui üks kollektiiv!

    eprs-aag-542142-open-method-of-coordination.png

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument