Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Paneme lapsed igas koolitunnis 10 minutit liikuma!

    Tervist ja arengut tagava liikumise minimaalne hulk lastel ja noortel on 60 minutit liikumist päevas. Selles mahus liigub Eesti kooliõpilastest 14%. Nutiseadmed on drastiliselt meie lapsi passiivsemaks muutnud, ilma, et me seda isegi märkaksime. Kuna lapsed on suurema osa päevast koolis ja liikumisel on ka oluline roll õpitulemuste parandamisel, teeme ettepaneku luua koolides aktiivset liikumist soodustav keskkond ja panna lapsed igas koolitunnis 10 minutit aktiivselt liikuma.

    Telefonis veedetud minutid: 170, arvutis veedetud minutid: 180 ehk ligi kuus tundi passiivselt ekraani ees. Selline näeb välja 12 aastase poisi pühapäev. Päev algab telefonis minut pärast ärkamist st enne pannkookide valmimist on esimesed 60 minutit juba kirjas... ja nii ta läheb.
    Meie elustiil (sh elatustase) on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt muutunud istuvamaks ja virtuaalsemaks. Muutus on olnud nii drastiline ja kiire, et me pole jõudnud oma liikumislangust registreerida. Tegu on nii elementaarse asjaga, et me lihtsalt ei märka probleemi.

    Tervist ja arengut tagava liikumise minimaalne hulk lastel ja noortel vanuses 5-17a on 60 minutit peamiselt aeroobse iseloomuga keskmise või intensiivse koormusega liikumist päevas (WHO, 2010).
    Selles mahus liigub Eesti kooliõpilastest 14% (Aasvee ja Minossenko 2011, Eesti koolio?pilaste terviseka?itumise uuring 2009/2010 o?ppeaasta. TAI). Kahjuks on liikumisharjumuse vähenemine ka korrelatsioonis laste kehamassi indeksi pideva tõusuga, mis omakorda viitab tulevastele terviseprobleemidele. Iga lapse passiivselt nutiseadme taga istutud minut võiks meie jaoks olla äratuskell. Ilma piisava liikumiseta kasvab üles terve põlvkond, kelle motoorne võimekus ei luba kunagi harrastusspordiga alustada. Elustiilihaigused on koputamas mitte väga kauges tulevikus meie uksele ja täna on raske hinnata, kui kalliks passiivne elustiil meile tegelikult maksma läheb.

    Liikumine on oluline, sellele on raske vastu vaielda. Piisav liikumine tagab südame-ja veresoonkonna, luu-ja lihaskonna arengu, motoorse võimekuse ja oskuste arengu, vähendab ülekaalulisuse riski ja haigestumist SVH ja II tüübi diabeeti, vähendab depressiivsuse ja ärevuse riske (koolivägivald, riskikäitumised) ja avardab ka sotsiaalseid oskusi ning pakub eneseväljenduse võimalusi.
    Samuti on aktiivne liikumine ja õpitulemused omavahel tihedalt seotud. Uuringud kinnitavad, et liikumine muudab ajukeemiat, paranevad tajuvõimeid, tähelepanu, keskendumine ja mälu.

    Eestis on liikumisharjumuste edendamisega seotud initsiatiivid ja tegevused laiali paljude institutsioonide ja organisatsioonide vahel. Teema olulisust rõhutavaid dokumente on mitu, näiteks „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020“ ja „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“. Väljatöötamisel on Tartu Ülikooli poolt Eesti koolidele suunatatud liikumisprogramm ja Sotsiaalministeeriumis Toitumise roheline raamat, mis sisaldab ka peatükki liikumise edendamisest koolieelsetes lasteasutustes ja koolides. Siiski on igal üksusel oma kitsalt piiritletud vaatenurk ja tegevused. Lihtne igapäevane liikumine lahustub kõigi nende vahel peaaegu olematuks teemaks. Liikumisel, aga ka teistel rahva tervislike eluviisidega seonduvail teemadel (toitumine, keskkond jne) puudub nö ideoloogiline juht, kes näeb tervikpilti ja koordineerib ühistegevust, sedastab prioriteedid ja ühtlustab tegevuskavad tervikuks, kus pole dubleerimist ega valgeid laike.

    LIIKUMISPAUS 10 MINUTIT JA AKTIIVSET LIIKUMIST TOETAV KOOLIKESKKOND.

    Mäletate, kui tüütu oli koolis võõrkeelte õppimisel sõnu pähe tuupida? Oleks siis vaid keegi öelnud, et aktiivse liikumise pealt sõnu korrates jäävad nad justkui iseenesest pähe... Just nii omandavad uut materjali lapsed ühes Tallinna koolis. Nende inglise keele õpetaja on neile terviseteemad huvitavaks ja haaravaks rääkinud ning iga keeletund on justkui väike teater: püsti ja kükki, sammud ja hüpped. Saab laulda ja kõva häält ka teha. Kõik on hoopis lõbusam ja mängulisem ning keel areneb sõna otseses mõttes hüpetega. Uusi sõnu õppides trambib terve grupp üksmeelselt mööda klassi ja kordab kõva häälega õpitut. Ja nõnda vanemad imestavadki, et inglise keele kodutööd tehes on lapsel kõik UUED sõnad juba enam-vähem selged. Lapsed ütlevad, et nii saaks pea igas tunnis uut paremini ja huvitavamalt õppida, kui liikumine appi võtta. Lisaks mälule paranevad nii tuju kui omavahelised suhted. Ja kehalise tunnist võiks omakorda 10 minutit teooriale näpistada. Peale selgitust, missugune liikumine arendab koordinatsiooni, missugune kiirust või tugevust tõstab oluliselt arusaama ja ka tahet kõike kaasa teha.

    Parim võimalus panna lapsed aktiivselt liikuma, on teha seda koolis. Me peaksime tagama lastele võimaluse (ja kohustuse) kooliprogrammi raames liikuda keskmise või intensiivse koormusega vähemalt 60 minutit päevas. Meie ettepanek on see aeg jagada 10 minutilisteks liikumispausideks akadeemilistes tundides. Uuringud näitavad, et suurendades kehalist aktiivsust ühendades tavapärase õppetöö liikumisülesannetega suureneb õpimotivatsioon, paranevad õppetulemused ja keskendumisvõime. Soomlaste programm „Liikuv kool“, mille eesmärk on muuta koolipäevad aktiivsemaks seeläbi, et kõik lapsed on vahetunnis õues, näitab samuti, et kehalise aktiivsuse lisandumine koolipäeva jooksul suurendab õpilaste ja õpetajate rahulolu ja toob kaasa rahulikuma õpikeskkonna. Aktiivsed õpetamismeetodid tunnis ei ole midagi uut Eestiski, kuid on kinni nii kooli juhtkonna kui ka õpetajate hoiakutes. Me peaksime jõudma olukorrani, kus liikumispausid tundides on reegel, mitte erand ja koolikeskkond toetab igati aktiivset liikumist.
    Kooli füüsilise ruumi rolli liikuvuse suurendamisel ei saa samuti alahinnata. Mõelge, kas teie lapse koolis on jooksmine vahetunnis lubatud või mitte? Kas vahetunnis saab minna õue ja ronida näiteks puu otsa või mitte? Kas kooli võimlat võib vahetunnis või pärast kooli kasutada? Kas kooli territooriumil on mängu-ja spordiväljakud? Ja mis juhtuks, kui lubaksime oma lapsi kooli koridorides tantsida? Mööda seinu ronida (varbseinad)? WII-ga mängida? Usume, et koolis annab väga palju laste aktiivsuse tõstmiseks ära teha!
    Selleks, et jõuda aktiivseid liikumispause sisaldavate koolitundideni, töötame välja koolide juhtkonnale ja õpetajatele suunatud motivatsiooniprogrammi koolikeskkonna kujundamiseks kehalist aktiivsust toetavaks. Programm võiks sisaldada järgnevat:
    - aktiivset liikumist toetav koolipäeva korraldus - 10 minutilised liikumispausid akadeemilistes tundides ja võimalusel pikk liikumis- (õue-) vahetund ning liikumisvõimalused vahetundides;
    - kooli ruumide ja mööbli kohandamine liikumist toetavaks keskkonnaks – abiks loome arhitektide ja disainerite poolt läbitöötatud juhendi koolidele;
    - 10 minutit teooriat kehalise kasvatuse tunnis - kehalise kasvatuse ainekava ja õpetamismetoodikate reform tervise-ja liikumisõpetuseks (spordikesksuselt liikumiskeskseks); õpetajate täienduskoolituse väljatöötamine;
    - hoiakute muutmine nii kodus kui koolis (liikuv laps on terve ja tark laps);
    - innustus koolide omavahelisele mõõduvõtmisele ja „liikumisminutite“ kogumisele!

    Kui astume otsustavalt juba koolieas vastu arvuti ja nutiseadmete poolt salakavalalt peale surutud passiivsusele, on otsene mõju elukvaliteedile ilmselge – meid ootab ees suurem võimalus harrastusspordiga tegelemiseks, vähem elustiilihaigusi ja rohkem tervena elatud aastaid. Ilmselgelt on positiivne mõju on ka sotsiaalhooldekande süsteemile.

    Alustada saab sellestki, et me ei vii oma lapsi autoga kooli uksest ukseni, vaid paneme nad kilomeeter enne koolihoonet maha. Seda muidugi lootuses, et ohutu liikluskorraldus on kooli vahetus läheduses tagatud.

    Let’s dance!

    Evelin Ilves
    Jane Oblikas

    Näiteks Waldorfkoolides õpitakse hüppamise meetodil korrutustabel selgeks. Kõik vahetunnid toimuvad õues, samuti osad tunnid. Igati toetan ideed, et ka nö tavakoolides õppivad lapsed saaksid koolipäeva raames rohkem liigutada.

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument