Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Mikro- ja väikeettevõtjate ühistegevus kui tootmisvorm, mis tõstab maapiirkondade tööhõivet

    Nõustume ütlusega, et Eesti suurim vara on meie inimesed ja maa. Statistikaameti järgi oli tööhõive 2014. aastal ligi 75%. Lisaks töötutele on kindlasti päris suur hulk inimesi tööhõives ka madalapalgalises teenindussektoris, kes samuti otsivad suuremat sissetulekut ja paremaid eneseteostuse võimalusi.

    Palju on räägitud sellest, et eestlaste elatustase on madal, sest meie keskmine töökoht loob liiga vähe lisaväärtust. Päris suure osa sellest raskelt teenitud vähesest rahast jätame kaubanduskeskustesse, kust teadmatusest või ka majanduslikel põhjustel ostame:

    • toitu, mis võib olla toitainetevaesem ning herbitsiidide ja/või pestitsiididega töödeldud
    • laiatarbekaupu, mis ongi loodud arvestusega, et peatselt tekib vajadus väljavahetuseks
    • riideid ja jalanõusid, mis on vähevastupidavad

    Ettenägematus ja rahalised võimalused on tekitanud nõiaringi, kus mida rohkem odavat imporditud rämpstoodangut tarbime, seda madalamaks langeb elatustase.

    Heaolu parandamiseks peame hakkama ise tootma kõike, mida tarbime — alates juur- ja puuviljade kasvatamisest, salatite, keediste, hoidiste, kompottide valmistamisest kuni jalavarjude, rõivaste, kosmeetika ja kodukeemia tootmiseni välja.

    Alustada saame söödava tootmisest, millele on suurim nõudlus ja millega laialdasem kogemus. Vaatamata viimase kümnendi import-toidu võidukäigule oli 2012. aastal põllumajanduslike kodumajapidamiste arv 174 469. Meile jätkuvalt meeldib oma tarbeks pidada pisikest aeda. Miks mitte ühistegevusena võtta natuke suuremalt ette? Rahvana pole me veel unustanud, kuidas sööki kasvatada. Olemas on maa ja maale leiab ka inimesed.

    Mis takistab inimestel, kellel on maa ja aeg, hakata tootjaks?

    Iga tootmise eelduseks on toodangu realiseerimine. Jaekettidel on karmid nõuded, jõuõlg dikteerida ostuhinda ning valusalt löövad trahvid, kui hilineda või eksida tarnega. MTÜ Eesti Otse Tootjalt Tarbijale (OTT), mis piirkondlike OTT-ide kaudu üle Eesti ühendab rohkem kui 300 tootjat ja ligi 4 000 tarbijat, pidas aastakonverentsi, kus meie (startup, [ N ] aaber) poolt läbi viidud küsitlus näitas, et nõudlus väiketootjate toodangule on suur ja kasvab. Näiteks kaubavahetuse päevadel saab kogu kaup enamasti müüdud. Peamiseks probleemiks on tootjate ebakindlus, et tarbijad ei leia neid õigel hetkel üles ning et toidu ja kaupade tellimine pole piisavalt mugav. Piirkondliku OTT-i jaoks on aga tarneahela küsimuse lahendamine suur väljakutse.

    Lisaks räägivad väiketootjad kui ühest suust, et mida rohkem alustab tegutsemist uusi väiketootjaid, seda lihtsam on igaühel neist hakkama saada. Kergem on transporti korraldada, ühiselt osaleda messidel, koos teha turundust ja miks mitte võimalusel jagada ka näiteks tootmisvahendeid.

    Mainitud aastakonverentsil algas [ N ] aaber ostukeskkonna ja tarkvaraplatvormi (endise nimega “Social Logistics”) koostöö MTÜ Eesti OTT-iga. Meie eesmärgiks on toetada mikro- ja väiketootmist.

    [ N ] aaber on koostööle orienteeritud tarkvaraplatvorm, mis ühendab tootja ja tarbija

    Naaber.io on veebipõhine tarkvara, mis pakub väikeettevõtjatele koostöö põhimõttel tegutsemiseks vajaminevaid lahendusi (laojuhtimine, tootmisjuhtimine, transpordijuhtimine). Praktikas ennast tõestanud OTT-ide ühistegevuse näitel võimaldame ettevõtjatel luua koostööringe, kus osalevad toidukasvatajad, toidutootjad, vedajad, kaubajaotus- ja laoteenuse pakkujad jt. Osapooled saavad teha nähtavaks oma laoseisud, hinnad, vabad hoiupinnad, eriveosed, rutiinsed sõidusuunad jpm. Lihtsaks ja mõttekaks muutuvad mikrotehingud omavaheliseks arvepidamiseks.

    Keskkonnas on olulisel kohal ühishanked ja -pakkumised. [ N ] aaber võimaldab näiteks piirkonna tootjatel teha ühine söödahange eesmärgiga saada parem hind ja jagada transpordikulusid. Majapidamised, kes on metsast korjanud mustikaid või oma aiast vaarikaid, saavad saagi realiseerida ühispakkumise täitmisel mõnele toiduettevõttele.

    Me võimaldame muuta igasuguse ettevõtja liikuva vahendi transporditeenuseks, mille vaba ressurssi saab teistele välja müüa (algne nimetus “sotsiaalne logistika”).

    Naaber.market on ostukeskkond, kus tarbija saab osta Naaber.io-s tegutsevate ettevõtete ja eraisikute toodangut ja teenuseid. Tarbijad saavad luua tarbijaühistuid ja kaubelda ise oma ostujõuga. Heaks näiteks oleks terve kortermaja talvekartuli ettetellimine järgmiseks aastaks — tuleviku toidutehingud eraisikutele. Tootja saab kindluse ning pakub paremat hinda. Kaup lähetatakse vastavalt plaanile näiteks üks kord kuus.

    Tarne hakkaks toimuma olemasoleva infrastruktuuri puhul mahekohvikutesse, avatud majadesse jt säärastesse asutustesse. Lisaks loome aluse toidupakiautomaatide võrgustiku tekkele. Tulemuseks on see, et paljud mikro- ja väikeettevõtted suudavad ühiselt toota, tarnida kohale ja pakkuda kogu toidukorvi tänapäeva tarbijale. Naaber.market kasutaja saab kätte kogu oma toidukorvi ilma selle üle pead vaevamata, et juust tuleb Saaremaalt, liha Märjamaalt, mesi Võrumaalt ja kartul Jõgevamaalt.

    Projekti realiseerimine

    Käesoleva arenguidee projekti eesmärgiks on viia läbi teavitustöö uutest võimalustest. Projektist oleme rääkinud mitmetel messidel ja konverentsidel. Samuti oleme suhelnud ja kohtunud erinevate maakondlike arenduskeskuste, vallavalitsuste ja sihtasutustega.

    Tänaseks oleme ühise keele ja kavatsuse leidnud 10 valla ja ühe arenduskeskusega. Põhimõtteliselt pooldab iga omavalitsus, kellega oleme suhelnud, projekti täiel määral ning on olnud valmis kokku kutsuma inimesi, pakkuma välja ruume ning hiljem tugiisikut, kes uusi ettevõtjaid kohapeal juhendaks.

    Meie järgmiseks ülesandeks on kokku panna programm, mis tutvustaks uusi võimalusi ja pakuks töövahendid:

    • Loeng, kuidas kaasajal efektiivselt aeda pidada (multšimine, laienedes hobune)
    • Koolitus, kuidas [ N ] aaber platvormi oma äritegevuse täide saatmiseks kasutada
    • Ühishange (kasutades [ N ] aaber platvormi) tööriistade jaoks — keegi toodab, koos jaotame ja väldime seda, et igaüks läheb ehituspoodi reha ostma
    • Projektides osalejatele toetus nõustamise, koolitamise ja ka seemnete näol

    Seejärel tuleb teavitustöö ellu viia. Esimesel projekti aastal — 2016. a. kevadel — võiks hinnanguliselt leida igast vallast kuni 20 uut perekonda, kes on valmis mõtlema oma aiapidamisest kui ärist ning toodangut müüma läbi Naaber.market-i.

    Järgnevatel aastatel võiks see number olla veelgi suurem, kuni tekib üldine trend ja teadmine, et igaüks võib hakata mikro- või väiketootjaks ning oma aiasaaduste müügiga saab suurendada pere sissetulekut.

    Projekti edukust saab mõõta loendades tootjate arvukust ja müüdud kaupade mahtusid.

    Kokkuvõte

    2013. aasta uuring näitab, et globlaalne Interneti jaekabuandus kasvab läbi viimaste aastate keskmiselt 17%. Internetist tellitud söögi ja joogi osakaal 2013. aastal moodustab kogu jaemüügist Ühendkuningriikides 14%, Prantsusmaal 11% ja Saksamaal 2%. (http://www.atkearney.com/documents/10192/3609951/Online+Retail+Is+Front+and+Center+in+the+Quest+for+Growth.pdf/f6693929-b2d6-459e-afaa-3a892adbf33e) Eeldused piirkondliku tootmise ja tarbimise suurenemiseks on olemas, mille üheks indikaatoriks on OTT-ide edukus. Varasemalt on puudunud sellist ühistegevust võimaldav infotehnoloogiline ja logistiline infrastruktuur. Koostööplatvormiga kõrvaldame selle barjääri. Inimestele pole vaja anda raha, mille sihtotstarbelist kasutamist on niigi väga raske tagada ja kontrollida. Tuleb anda informatsioon ja töövahendid.

    Projekti lõppeesmärgi kohaselt kasvatab eestlane ise omale toidu, toodab toote ning veab kohale kauba, mida ise või naaber ostab ja tarbib. Suureneb toiduturvalisus ja paraneb tööhõive. Meie hinnangul on käesolev idee Eesti elu paremaks muutmiseks hädavajalik ja — mis kõige tähtsam — realiseeritav plaan.

    Viitamistega versioon: https://docs.google.com/document/d/1cM9mkzE-3n62Ghvs2oWEUcgDKTmQwiPO0_0ziwg1ldU/edit?usp=sharing

    Hiina odavate kaupade toomisest Eesti jäätmekäitlusesse tuleb välja murda! Eelistame Eestimaist ja toetame kohalikku majandust!

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument