Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Eesti kui filmivõtete sihtkoht välismaistele tootjatele

    Riigid toetavad välismaiseid filmiproduktsioone, et neid oma riiki filmima meelitada selleks, et tugevdada riigi positiivset rahvusvahelist kuvandit s.t. tugevada riiki kui brändi (nt. Iirimaa, Island). Samavõrd tähtis on selle tegevuse mõju kohalikule majandusele ennekõike läbi kaudsete siirete teenusmajandussektorisse. Kolmas, kui mitte vähem tähtis mõju, on kohaliku filmitööstuse professionaalsuse kasv. Eesti koos Bulgaaria ja Rumeeniaga on kolm EL riiki, kes taolist tegevust veel ei toeta.

    Filmiprodutsent arvestab uue filmi turuletoomise planeerimisel kolme kriteeriumiga:

    1.kus asuvad sobivad lokatsioonid

    2.kus asuvad kõrge kvaliteediga filmitootmisteenuste pakkujad ja loomingulise/tehnilise personali professionaalne tase on hea

    3.kus saab filmi valmis toota kõige madalamate kuludega.

    Käesolev arenguidee adresseerib ülalkirjeldatuist teist ja kolmandat kriteeriumit muutes Eesti välismaistele produtsentidele huvipakkuvaks maaks ja loob kõrge lisandväärtusega töökohti (kuna tootmisprotsess on tehnoloogiliselt keerukas nõudes loominguliselt ja tehniliselt kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste).

    Eestis pakutakse välismaistele tootjatele vähemuskaastootmise toetust ja informatsiooni lokatsioonide kohta. Eesti Filmi Instituudi poolt aastas antavatest toetustest filmidele (ca 3 MEUR) moodustab vähemuskaastootmise toetus alla 10%. Meie lähinaabritel lätlastel on olemas välismaiste produktsioonide toetusskeemid (nn. cash rebate) nii riiklikul kui kohalikul (Riia linn) tasandil, samuti leedulastel. Põhjamaades pole otsetoetusi välismaistele produktsioonidele, kuid kaastootmist toetatakse nii riiklikul kui kohalikul tasandil mahukate eelarvetega ning valikuvõimalused avalikust rahast tootmistoetuseks on kordades suuremad kui Eestis.

    Eestist läheb seetõttu iga aasta mööda min. 6 MEUR otseselt välisproduktsioonide kaudu potentsiaalselt laekuvast rahast. Kui Eesti toetaks välismaised filmitootjaid, et nad filmiks Eestis ning selle tulemusena satub Eesti mõnda kassahitiks kujunevasse rahvuvahelist edu nautivasse filmi võib saadav lisatulu võimenduda kümneid kordi (nt Game of Thrones'i võtted Horvaatias või James Bond Istanbulis, mis teostusid tänu riiklikule välistootjate toetusskeemile ning kasvatasid hüppeliselt riikide teenusmajandussektori tulusid ning teiste välisprodutsentide soovi neisse riikidesse oma filme tegema tulla.

    Praktikas tähendab see seda, et Eesti audiovisuaalsektori ettevõtted osutavad kõrge lisandväärtusega allhanketeenust välismaistele filmitootjatele, kes soovivad kas osaliselt või täielikult oma filmi toota Eestis. Kaudselt avaldab meede märkimisväärset mõju teenusmajandus-, turismi-, transpordi ja kõrge lisandväärtusega puidu- ja metallkonstruktsioone tootvate ettevõtete majandustegevusele. Oluline on siinkohal märkida, et mõju on tihti regionaalne, sest võtted toimuvad Eesti erinevates lokatsioonides, kus teenusepakkujateks on regionaalsed ettevõtted.

    Näiteks 2009.a. Eestis Norra-Prantsuse-Rootsi-Poola ühistöös valminud filmi "Kuradisaare kuninga" 6,5 MEUR eelarvest kulutati Eestis 1,3 MEUR, millest omakorda 47% moodustasid kaupade ja teenuste ost kohalikelt majutusasutustelt, puidu- ja haljastusteenuseid pakkuvatelt firmadelt. Oluline on märkida, et reeglina ostetakse eritellimustöid, sest iga film vajab erilahendusi s.t. tegu on keskmisest kallimate teenuste ja kaupadega tootes tulu kohalikele ettevõtetele ning tõstes siinsete spetsialistide oskusi.

    Riik peaks selle idee teostamiseks stardiaastatel (2015-2016) investeerima riigieelarvest 2 MEURi.

    Meetme otsene sihtrühm on ca 40 Eesti audiovisuaalsektori ettevõtet, kelle ekspordikäivet on nimetatud idee rakendamisel võimalik tõsta kuni kolm korda (sektori koond ekspordinäitaja 2013.a. oli 2,2 MEURi, mis tõuseks vähemalt 6 MEUR-ni). Kaudselt omaks idee rakendamine suurimat mõju töökohtade arvu kasvule. 5 MEUR eelarvega filmi kohalikuks kaudseks teenindavaks personaliks arvestatakse kuni 75 inimest. See tähendab, et kui audiovisuaalturule paisata koos toetusega 8 MEUR, millest töötasudeks maksatakse ca 30% (2,4 MEUR) Eesti keskmist brutopalka (1130 EUR), saab täistööajale taandatuna meetme kaudsel mõjul aastas tööd ca 175 inimest (sh ca 43 inimest, kes saavad tööd meetme otsesel mõjul s.t. kuuluvad toetatava produktsiooni loomingulisse või tehnilisse tiimi).

    Mõju avaldub ka kaudsete kasusaajate käibe (teenusepakkujad, majutus- ja toitlustus-asutused, tislerid, metallitööde pakkujad, jne.) ja töötasude kasvus, samuti kasvab riigile laekuv maksutulu (vähemalt 30% töötasudelt ja 70% käibemaksuna kaupadelt/ teenustelt).

    Perioodil (2015-2016) on meetme otseste ja kaudsete mõjude koondkordisti 6, mis tähendab, et kui riik investeerib audiovisuaaltööstuse toetuse meetmesse 2 MEUR aastas toob see läbi otseste ja kaudsete mõjude Eesti majandusse tervikuna tagasi vähemalt 12 MEUR aastas (10 MEUR net). Kordisti suurust mõjutab meetme aastane eelarve, inflatsioon ja meie lähinaabrite sarnaste skeemide võimalik muutumine.

    Toetuse andmisel ei oma tähtsust milline filmitootmistegur (filmimine ise või sellele eelnevad või järgnevad tegevused) põhjustab kulusid, oluline, et see tekib Eestis ja on tõendatud vastavalt riigi poolt sätestatud tingimustele. Abikõlbulike kulude hulka saab lugeda ainult sellised kulud, mis on maksustavad Eestis nii käibemaksu (nt. majutus, transport, jmt.) kui tööjõumaksudega.

    Eesti kui brändi kuvandit välismaal toetaks täiendavalt see, kui toetuse saaja tuleb Eestisse tegema filmi:
    1.mille stsenaariumisse on sisse kirjutatud Eesti karakterid, lokatsioonid, ajaloolised sündmused või muud eripärad, kuid mis ei diskrimineeri Eestis elavaid inimesi ega õhuta vaenu eri ühiskonnagruppide vahel;

    2.mis kasutavad tootmisprotsessis Eestis väljatöötatud uuenduslikke tehnoloogiaid ja vahendeid.

    Eesti kui filmimaa on kogu oma 100 aastase olemiseaja parimas vormis, kui Eesti-Gruusia ühistööna valminud film "Mandariinid" nimetati kogu Eesti filmiajaloo jooksul esimest korda nii Kuldse Gloobuse kui Oscari nominendiks ning jõudes mõlemal nominatsioonil tippu. Kasutame ära selle ainulaadse olukorra, et Eestis filmitaks järgmine Oscari pälvinud film, millest võidavad kõik - filmisõbrad üle maailma, filmitootjad Eestis ja välismaal ning Eesti ettevõtted.

    Filmitööstuse kaugeleulatuvatest mõjudest - welcome.quicksummer.com/?topic=126
    Ja

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument