Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Digiliikuv Eesti

    Isejuhtivad sõidukid on lähiaastatel tulemas meie tänavatele ja teedele. Küsimus on, kuidas uus liikuvusmudel luua ja kuidas see jõuab nii piloot- kui massilise rakendumiseni. Liikuvuse digitaliseerimine muudab meie kultuurilist, ruumilist ja majanduslikku käitumist, see võimaldab uusi elu- ja ärimudeleid. Üleminek vajab ettevalmistamist ja läbimõtlemist.

    Pakun välja, et Eesti võiks olla (ruumiliselt, sotsiaalselt ja juriidiliselt) isejuhtivate sõiduvahendite mudelriik. See tähendab seda, et isejuhtiv auto on üks osa üldisemast digiliikuvusest, milles inimene saab nutiseadmete abiga vajadusel kombineerida erinevaid transpordiliike. Oluline on siinkohal lihtsus ja kasutajamugavus, mis võimaldab inimestel oma erinevaid tegevusi avaralt planeerida.

    Laias laastus on tegemist sama ideega, mille esitasin eelmise aasta Arenguidee konkursile (https://2014.arenguidee.ee/ideas/30-targalt-liikuv-eesti), kuid olen vahepealse aja jooksul teemaga edasi tegelenud ja konkretiseerinud tegevusplaani. Idee laiapõhjalist ühiskondliku mõju ja tausta olen avanud lühemalt Postimehes (http://arvamus.postimees.ee/2698380/rahvuslik-eesmark-kaotame-liiklusonnetused-aastaks-2035) ja pikemalt kahes Sirbis ilmunud artikklis (http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/2014-03-27-16-00-21/ ja http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/2014-04-03-15-33-22/).

    Samuti tõstab selle aasta septembris toimuv Tallinna Arhitektuuri Bienaal (TAB 2015) laiema avalikkuse ette isejuhtivate sõiduvahendite valdkonna kolmanda tööstusrevolutsiooni kontekstis. Välja on kuulutatud rahvusvaheline visioonivõistlus Viru väljaku ruumilise lahenduse leidmiseks ning seda juba puhtalt isejuhtivate autode kontekstis. Ootame võistulest osa võtma 100-150 erinevat nägemust Tallinna keskväljaku lahendusest. Kõikidest laekunud töödest koostatatakse veebikataloog ja näitus, mida saab linnarahvas septembrikuu jooksul Viru keskuse aatriumis näha. Lisaks toimub biennaali raames kahepäevane sümpoosion majanduse ja linnaruumi vahelistest seostest. Kohale sõidavad arhitektuuri ja uue majanduse tipp-spetsialistid ning erinevate tulevikutehnoloogiate praktikud ja teoreetikud. Biennaali tegevuste eesmärgiks on läbi mõelda digiliikuvuse linnaelu muutvad tegurid, leida Eesti ettevõtete tugevused liikuvusrevolutsioonis osalemiseks ja tutvustada tulevikku linnakodanikule.

    Peale biennaali lõpu 2015 oktoobris on vaja tekkinud inertsi targalt ära kasutada ja suunata energiat suuremale spetsialistide koostööle ja sisulistele arengutele. Pakun välja järgnevad tegevused:

    1. Ekspertide võrgustamine. Eestis on selles teemavaldkonnas info koordineerimine lapsekingades. Selleks kutsun erinevate valdkondade eksperdid (planeerijad, urbanistid, sotsiaalteadlased, infotehnoloogia-spetsialistid, ettevõtjad ja juristid) töögruppi kokku ja korraldan regulaarseid seminare. Võrgustumise jõulisem avapauk toimub TAB 2015 raames septembri alguses kus eesmärk on kogu kohale saabunud kompetents kanaliseerida Eesti oma mudeli loomisesse. Võrgustiku loomise keskmes oleksid MTÜ Isejuhtiv linn ja Arengufond.

    2. Aasta jooksul analüüsime konkreetseid ruumiplaneerimis-juhtumeid ja kirjutame uue planeerimispraktika teesid, millega saavad edasi töötada juristid ja planeerijad. Koostöös ekspertide võrgustikuga kriitiline analüüs olemasolevatele transpordi arengukavadele ja uue paradigma kontekstis. Eesmärk on ennekõike teadvustada uue konteksti tulekut, et vältida põhimõttelisi vanast mõtlemisest tulenevaid vigu ja asjakohatut rahakasutust. Võimalikud näited: Reidi tee planeerimine (endise nimega Põhjaväil), EV100 programmi linnade keskväljakute projektid, neljarealise Tallinn-Tartu maantee projekt jms planeeringu projektid.

    3. Kaardistada Eestis elava inimese psühholoogiline profiil selle konkreetse muutuse kontekstis. Selleks, et paremini mõista käitumuslikku tehnoloogiavastuvõtlikust isejuhtiva tehnoloogia korral, on vaja seda uurida. Tööriistadeks oleks piisavalt suure valimiga küsimustik, kus uurimus objektiks oleks Eestis elava inimese meelsus isejuhtiva tehnoloogia erinevate aspektide kohta (turvalisus, vastutus, tunnetus, võimalik majanduslik käitumine jne). Küsimustikule lisaks toimuks ka päris elulised katsed linnaruumis „isejuhtiva“ autoga. Sellisel puhul jäetakse inimesele mulje, et ta liigub linnas isejuhtivas autos. Selle eksperimendi puhul oleks metodoloogiaks põhistatud teooria ja eesmärgiks mõõta inimese psühholoogilisi ja käitumuslikke reaktsioone. Näitena sellise uurimuse kohta võiks võtta Stanfordi Ülikoolis tehtud uurimus: Real-road autonomus driving simulation (https://vimeo.com/114815398).

    4. Edasine töö avalikkusega. Tutvustan ideed ajakirjanduses, hoian teemat üleval ja olen valmis osalema kõigis avalikes aruteludes.
    Kogu tegevuse eesmärk on teha eeltööd riigi digiliikuvuse strateegia jaoks. Selleks peaks hindama ressursse, riske ja uurima erinevaid isejuhtivate tehnoloogiate stsenaariume. Milline on konservatiivne, tõenäoline või agressiivne viis isejuhtiva tehnoloogia rakendamiseks? Niisugune analüüs võimaldaks poliitikutel ja liikuvuse planeerijatel teha kestlikumaid otsuseid infrastruktuuri investeeringute, sundliikumiste vähendamise, õigusnormide sätestamise ja teiste küsimuste käsitlemisel.

    Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=zMxXP4CIEM4
    Liikuvus.jpg

    Tutvusin ideega ka aasta tagasi ja jäin toona küllaltki skeptiliseks. Vahepealse ajaga olen näinud hämmastavaid arenguid antud tehnoloogia vallas ning nüüd olen ka mina täiesti veendunud, et varem või hiljem võtavad isejuhtivad autod liikluses ohjad enda kätte. Pigem siis juba varem! Eriti mõjus oli minu jaoks märtsis nähtud TED-i kõne, mida kahjuks veel veebist videona ei leia, kuid artiklivormis võib tutvuda - http://www.theglobeandmail.com/technology/tech-news/driverless-cars-could-be-in-market-within-five-years-google-director-at-ted/article23511420/

    Esitan sama seisukoha, mille on kirja pannud ka eelnev poolt-kirjutaja.
    Ka mind on hämmastanud teema ülikiire areng viimase aasta jooksul. Kui eelmisel aastal olin teema suhtes suht skeptiline, siis täna tundub see väga aktuaalne ja huvitav.
    Tundub, et trend on selles suunas, et iseliikuvad autod tulevad igapäevaellu kiiremini, kui oleksin osanud oodata.
    Nii et tuult tiibadesse!

    Ma polnud juba eelmisel aastal skeptiline ja toeta(si)n ideed igati! Kahjuks on Eesti nüüd juba esimesest lainest maha jäänud ja peame kuidagi eristuma, et sellesse megatrendi oma panus anda. Sellepärast loodan, et idee saab toetuse koos ideega "Liigutav Eesti"!

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument