Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Eesti kuuleb paremini!

    Kuulmislangus on kõige enam levinud sensoorne haigus kogu maailmas - kuulmiskahjustuse all kannatab 16 protsenti arenenud riikide elanikest. Kuulmislangus mõjutab õppimis- ja töövõimet, samas on Eestis tugevalt aladiagnoositud ning abi kättesaadavus on 10X kehvem Lääne-Euroopaga võrreldes. Arenguidee eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust õigeaegse diagnoosimise kasudest ja jõuda isetasuva ärimudelini, mis võimaldaks Eestis avada erakapitalil baseeruva sõltumatu kuulmiskeskuse.

    Kuulmislangus on kõige enam levinud sensoorne haigus kogu maailmas. Kuulmiskahjustuse all kannatab 16 protsenti arenenud riikide elanikest, üheks põhjuseks on vananev elanikkond. Ka üha enam noori pöördub probleemiga arsti poole. Tänapäevase ühiskonna liiga valjud helid kahjustavad varasemast enam kuulmist, millest annab aimu koguni 12-15 protsendi noorukite kuulmislangus.*

    Kuulmislangus on ebasoodne nii lapse kõne kui ka üldisele arengule. 3 last 1000-dest sünnib kuulmispuudega, ülejäänud juhtudel on tegemist omandatud kuulmislangusega. Lapseeas omandatud kuulmislangus on kõige sagedamini põhjustatud erinevatest infektsioonidest, täiskasvanu eas aga on kuulmislangus sagedamini tekkinud müra tõttu, samuti ototoksilistest ravimitest.

    Mida varem kuulmislangus diagnoosida, seda tõenäolisem on ära hoida töövõime langus. Tihti on koolis mahajäämuse põhjustajaks just kehvasti kuulmine, mitte pahatihti valesti diagnoositud õpiraskused. Nägemistest on osa iga-aastasest tervise kontrollist, samal ajal kuulmistestile tuleb patisent suunata. Vähese teadlikkuse tulemusena ei oska vanemad ega õpetajad kuulmisprobleemidele tähelepanu pöörata ja probleeme märgata. Stipendiumi kasutamise ühe tulemusena tõstetakse nii vanemate kui ka õpetajate teadlikust.

    Täna on vajalik kuulmistesti tegemiseks külastada erialaspetsialisti. Esmase kuulmistesti läbi viimine samas ei nõua akustiliselt isoleeritud ruumi olemasolu, piisaks kui kasutataks kõrge kvaliteedi ja hea mürasummutuse omadustega kõrvaklappe ja heligeneraatorit. Arenguidee elluviimise üks peamisi eesmärke on välja töötada ja katsetada mobiilse kuulmistesti meetod, mille tulemusena on defineeritud minimaalne vajalik ja soovituslik seadmete komplekt ja testi läbiviimise juhend.

    Arenguidee rakendamise tulemusena analüüsitakse äripotentsiaal Eestis. Arenenud riikides on vaegkuuljatele suunatud ärid pea sama tavalised kui vaegnägijatele. Saksamaal on 3.200 kommertsalustel töötavat kuulmiskeskust, s.o. 1 iga 25.000 elaniku kohta. Eestis on see suhtarv 10 korda kehvem, isegi kui arvestada riiklike tugistruktuure. Eestis valitsev olukord on mõneti lausa monopoolne, sest kuulmisaparaadi valikul on inimene sunnitud tegema valiku olenevalt sellest, millise tootja programmaatorit haiglas kasutatakse – Tartus nt saab valida ainult kahe tootja vahel.

    Stipendiumi taotlemise üks eesmärk on jõuda isetasuva ärimudelini, mis võimaldaks Eestis avada erakapitalil baseeruva kuulmiskeskuse. Saksamaal töötab taolistest ärides 8.000 inimest, aastas müüakse ca 1 miljonit uut seadet, sektori kogukäive läheneb miljardile eurole. Kuulmiskeskus on koht, kus on võimalik saada kvaliteedilt võrdset teenust haiglatele järjekorras ootamata, sõltumatut konsultatsiooni kuulmisaparaadi tootjate kohta, osta, tellida, proovida ja programmeerida erinevate tootjate seadmeid. Erinevalt haiglates kasutatavast šablooni valmistamise meetodist, võetakse kasutusele 3D skaneerimine individualiseeritud kõrvasisude tootmiseks.

    Üheks tuleviku visiooniks on oma toote väljatöötamine. Kogu maailmas on hinnanguliselt 360 miljonit inimest, kellel on sandistav kuulmislangus, s.o. see häirib oluliselt nende suhtlusvõimet ja vähendab tunduvalt toimetulekut iseseisvas elus. Ainult 10%-le nendest inimestest on täna diagnoos ja ravi kättesaadav. Turul saadaolevad portatiivsed kuulmistesti süsteemid nõuavad erialast väljaõpet kasutamiseks. Selliste seadmete väikese leviku üheks põhjuseks on nende hind, mis omakorda tuleneb meditsiiniseadmete sertifitseerimise protsessist. Esmane kuulmistest peab olema võimalik teha ka funktsionaalsuselt lihtsama ja hinnalt soodsama aparaadiga. Eestis toodetakse kuuldeaparaate aastast 1978 – vajalik know-how on seega koduturult leitav.

    Järgmise 12 kuu jooksul:
    - Viiakse läbi vähemalt 300 juhuslikkuse printsiibil valitud inimese kuulmistest. Saadud tulemused analüüsitakse ja avaldatakse vähemalt ühes erialases trüki või veebi väljaandes ja vähemalt ühes üldloetavas meediakanalis (Postimees, Pere ja Kodu, Ringvaade, vms).
    - Koostatakse teadlikkuse tõstmiseks ja testimise populariseerimiseks voldik, trükitakse ja jagatakse minimaalselt 1.000 voldikut.
    - Osaletakse vähemalt ühel Eesti ja ühel Euroopas toimuval eriala (või seotud) messil, eesmärgiga tõsta teadlikust (Eesti) ja luua rahvusvahelisi sidemeid (Euroopa).
    - Luuakse kuulmisprobleemidele suunatud blogi, kuhu kirjutatakse vähemalt 12 postitust, millel oleks regulaarselt lugejaid 1.000 või rohkem, nendest min. 50% väljastpoolt Eestit. Põhirõhk on sisu tootmisel, mis meelitaks lugejaid igalt poolt maailmast. Selliseks sisuks on nt erinevate kuulmisaparaatide omavaheline võrdlus.
    - Tehakse põhjalik turu- ja ärianalüüs. Kui analüüsi tulemus näitab isetasuva ärimudeli toimimist, koostatakse äri- ja tegevusplaan ja asutakse seda täitma.

    Idee autori motivatsioon tegeleda kuulmislangusest tulenevate probleemide lahendamisega tuleneb isiklikust kokkupuutest ülalkirjeldatud situatsioonidega. Töötamine meditsiiniseadmete sertifitseerimise alase spetsialistina Terviseametis annab hea teadmistepagasi idee tehniliste küsimustega tegelemiseks. Saksamaal 4 aasta jooksult nähtud ja kogetud lahendused kuulmislangusega inimestele on hea sisend toimiva mudeli leidmiseks Eestis. Äri poole pealt on meeskonnas toetamas abikaasa, kellel on kogemus nii traditsioonilise kui ka startup ettevõtluse, investeeringute kaasamise ja ka rahvusvahelise brändi ehitamise vallast.

    * http://tervis.postimees.ee/3109725/pohjus-miks-kuulmislangus-kimbutab-uha-nooremaid

    Toetan igati alternatiivsete ja konkureerivate võimaluste loomist, aga ikkagi jääb arusaamatuks, et miks alles peale raha saamist tehakse põhjalik turu- ja ärianalüüs? Miks alles siis koostatakse äri- ja tegevusplaan ja asutakse seda täitma?
    Ka Kredex annab stardilaenu oma äriga alustajatele, aga alati PEALE äriplaane ja analüüse. Kas Kredexis töötavad tõega lollpead, kes ei tea, et raha tuleb äri tegemiseks anda ilma äriplaanita?

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument