Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Kodanikukonto

    Kodanikukonto aitab riigil inimeste elu lihtsamaks teha ja abiks olla. Luuakse vastavad andmekuubikud, mis pärivad erinevatest infosüsteemidest isikukoodiga seotud informatsiooni ning vastavate parameetrite ilmnemisel edastavad automaatselt vajaliku informatsiooni kas inimesele või kokkulepitud ametiasutusele.

    Taust, olukorra ülevaade

    Väikeriigis nagu Eesti väärib iga tema elanik riigi tähelepanu. Viimase 15 aastaga on siit lahkunud ligi 100 000 tööealist elanikku, samuti on vähenenud sündimus (võrreldes 2000. a sündis 2013.a 2000 last vähem), kasvanud on suhtelises vaesuses elavate inimeste arv (2010. a 17,5%, 2013. a juba 22,1%, mis absoluutarvuna on 288 600) ning 2012/2013. õppeaastal langes Eesti haridussüsteemist välja üle 20 000 noore. Väikeriigile on need mõtlemapanevad numbrid, millele tuleks panna piir.

    Eesti on olnud eeskujulik e-riik, mis on põhinenud usalduslikul keskkonnal, vajalikul taristul (ID kaart ja x-tee) ja mitmetel teenustel igapäeva pangandusest, mobiilse parkimise ja valimisteni. Samas on viimasel kümnendil areng vaibunud. Täna võimaldab eesti.ee (uks e-riiki) kodanikul saada ülevaate kehtivatest dokumentidest ning teostada registritoiminguid. Ent peamiselt on tegu infoportaaliga, kust vajaliku info ülesleidmine on sageli keeruline ja aeganõudev. Tõstatub küsimus kas avalikke teenuseid ja toetusi peab inimene ise küsima või võiks riik neid talle aktiivselt pakkuda. Kui maksud võetakse elanikelt automaatselt, siis riigipoolsete toetustega see nii ei toimi. Kuigi reageerimine inimeste taotlustele on riigile mugavam ja annab teatava kokkuhoiu, siis riigi elanike üldise heaolu nimel tuleks kõiki riigi teenuseid ja toetuseid pakkuda proaktiivselt. Näiteid, kuidas riik muudab elanike elu mugavamaks leiab teistest riikidest. Armeenias on parkimistrahvide automaatne süsteem, Taanis isikupõhine konto, mis pakub inimesele personaalseid lahendusi piirkonnast, vanusest, maksulaekumisest või tudengistaatusest lähtuvalt.

    Eestiski on juba rakendatud lihtsamaid teavitusteenuseid, näiteks isikut tõendavate dokumentide aegumisest, vanemahüvitise õigusest või riigieksamite tulemustest teavitamine, ent nimetatud teenuste saamine eeldab siiski isiku eelnevat selget tahteavaldust ehk soovitud teavituse tellimist. Lisaks kasutavad mõnedki e-teenuseid osutavad asutused (Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, jt) soovitusindeksit tarbija rahulolu mõõtmiseks.

    Eesmärk

    Kodanikukonto loomise ja juurutamise eesmärk on soodustada riigi (või tema esindaja) proaktiivset lähenemist kodaniku elu lihtsamaks tegemisel ja abiks olemisel, tõstes seeläbi riigi elanike üldist heaolu. Igal inimesel peab olema siin hea elada või kui see nii ei ole, tuleb varakult riigi poolt sekkuda ja abi pakkuda.

    Riik peab inimeste üle arvestust sünnist surmani ning peaks teatud kokkulepitud indikaatorite alusel vahetama automaatselt informatsiooni ning tõsisemate küsimuste korral suunama reaalse ametniku teemaga tegelema. Vastavaid näiteid erasektorist on mitmeid: pankade personaalsete pakkumiste või globaalsete jaekauplejate järelteavituse süsteem, mis mõlemad pakuvad tarbijale oma (huvipakkuvaid) tooteid. Paralleele saab tuua ka sotsiaaltöötaja tegevusega, kes seni kuulis nii-öelda küla pealt (naabritelt, haridustöötajatelt), et mõne pere toimetulek on probleemne, kuid e-riigis võiks info jõuda temani automaatselt olemasolevate andmete kõrvutamisest. Kodanikukonto lähenemine peaks looma võimaluse, kus kõik sündinud lapsed saavad õigeaegselt registreeritud, sellest lähtuvalt vanemad teavitatud toetustest, kohustuslikest arstilkäikudest ning perele olema tagatud (minimaalne) toimetulek. Olemasoleva info analüüsimine (automaatne indikaatorite kõrvutamine) võimaldab varakult ja jooksvalt planeerida lapse alg-, põhi- ja kõrgharidust, tagades igale lapsele lasteaia- ja koolikoha, viimases püsimise ja parimad edasiõppimise võimalused. Seejärel saab soovitada võimalusi töö leidmiseks eelkõige Eestis, kuid ka üle piiri tööl käimisel ning töövõime kadumisel või tööea möödumisel leida parimad võimalikud lahendused paremaks toimetulekuks.

    Kuigi lahendus kompab üha tõusetuvaid privaatsuse küsimusi ja võib esmapilgul tunduda „suure venna“ lahendusena, siis tegelikkuses peaks pikem eesmärk olema inimeste suurem rahulolu riigiga ning riigi hoolivam käitumine oma kodanike suhtes. Kodanikukonto lahendusest võidavad nii tööturuvaldkond, sh proaktiivsem Töötukassa teenuste pakkumine neile, kes tööturult mingil põhjusel kõrvale on jäänud; haridusvaldkond, et lapsed ei kaoks haridussüsteemist; kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkond, et jõutaks iga abivajajani ning miks mitte ka parem kontakt välismaal töötavate eestlastega. Pikemas perspektiivis on kasusaajateks kõik Eesti elanikud sünnist surmani, kuid esimesena võiks sihtrühmaks olla tööealine elanikkond.

    Lahenduse suund ja seosed olemasolevate infosüsteemidega

    Kodanikukonto põhineb isikukoodil, mis registreeritakse sündimisel. Luuakse vastavad andmekuubikud (-mudelid), mis pärivad erinevatest infosüsteemidest isikukoodiga seotud infot ning vastavate parameetrite ilmnemisel edastavad automaatselt kokkulepitud ametiasutusele vajaliku informatsiooni (nimi, e-posti aadress, telefon, üldine põhjus (kadunud maksutulu vms).

    Näiteks kui isikul puudub üle 30 päeva maksulaekumine ja inimene ei ole haiguslehel (kahe kuuga kaob tervisekindlustus), saadab süsteem automaatse teate pakkudes Töötukassa teenuseid ja võimalust tulla konsultatsioonile. Kui kahe kuu möödumisel pole maksulaekumine taastunud ja töötuna registreeritud, siis on inimene kaotanud tervisekindlustuse ning temaga peaks ühendust võtma kas sotsiaaltöötaja või töötukassa esindaja. Lisaks tööturuteenustele saab maksulaekumiste puudumisel pakkuda kodanikule kohalikus kutse- või kõrgkoolis ümberõppevõimalusi. Kodanikukonto toetaks inimeste kiiremat naasmist tööturule ning aitaks kaasa pikaajaliste töötute vähendamisele, kes oluliselt mõjutavad sotsiaalsüsteemi. Esmane riigi sekkumine (andmete automaatne analüüs) ei peaks väljastama konkreetse isiku maksulaekumisi, vaid lihtsalt informatsiooni selle kohta, et maksulaekumine on kadunud.
    Paljuski on riigil vajalikud andmed olemas: töötamise ja maksulaekumiste üle peab arvet Maksu- ja Tolliamet, ajutise töövõime languse kohta Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusamet, isiku põhiandmeid hoitakse Siseministeeriumis (Rahvastikuregistris), ent puudulikuks on jäänud olemasoleva info kasutamine riigi ja kodaniku parema elu huvides. Kodanikukonto võiks olla osa eesti.ee keskkonnast. Täpne olemasolevate infosüsteemide kaasatus selguks pärast täiendavat huvigruppide ja neile minimaalselt vajalike avalike teenuste kaardistamise analüüsi.

    Kodanikukonto rakendamise kulud on eelkõige seotud vajalike kasulike andmemudelite (tööaeg) ja infotehnoloogilise lahenduse (eelkõige andmevahetuse) väljatöötamisega. Tööjõu- ja sisuteenuse kulude kasv ei tohiks olla märkimisväärne, kuna tööülesanded kuuluvad juba täna vastavate asutuste kohustuste hulka. Kodanikukonto kiiremaks ja edukamaks rakendumiseks võiks kaaluda teenuste täiendava rahastuse võimalikkust tulemuspõhiselt (näiteks Töötukassa tulemuspalga fondi tõstmine täiendava 1000 kliendikontakti loomisel). Eesti varasem kogemus näitab, et e-teenuste sisuline areng tuleb nende kättesaadavusest ja aktiivsest kasutamisest, mis võimaldab kõigi osapoolte kulusid vähendada ja arendada edasisi teenuseid.

    Kindlasti vajab mõtestamist isiku andmete töötlemise lubatavus ja piirangud lähtuvalt Isikuandmete kaitse seadusest, samuti see, kuidas jõuda nendeni, kes ei kasuta internetti ja kelle kohta puuduvad täpsed kontaktandmed. Eesti ühiskonna väiksusest lähtuvalt tuleb aru saada, mis on mõistlik tasand, kes vastavatele andmetele ligi saab.

    Elluviimise esmased sammud

    1) Huvigruppide ja neile minimaalselt vajalike avalike teenuste kaardistamine;
    2) Reageerimiskriteeriumite kokkuleppimine;
    3) Infoarhitektuuri analüüs ja arendusvajaduste kirjeldamine;
    4) Rahastamisvõimaluste leidmine.

    Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=WOD6LvXAr-k&feature=youtu.be

    Lisa pooltargument

    Riik võiks oma kodanikel ikka lasta ise otsustada, et mis on nende arust neile hea või mitte, mitte aga tegeleda absoluutselt kõigi jälgimisega ja selle baasilt automaatselt otsuste langetamisega. Riigi sekkumist oma kodanike otsustusvabadusse tuleks pigem vähendada, mitte suurendada. Varsti jõuame sedasi täielikku totaalkontrolli riigini, kus vähegi massist erinev käitumine toob kaasa ametniku visiidi, kes hakkab välja selgitama, et mis on teisiti käitumise põhjus.

    Lisa vastuargument